iDeal kampaania

Välisminister Kaljurand: OSCE roll on Venemaa-Ukraina konflikti lahendamisel asendamatu

Meeleavaldaja venemeelsete separatistide korraldatud demonstratsioonil Ida-Ukrainas 2014. aasta kevadel

FOTO: SCANPIX

Välisminister Kaljurand kõneles täna Belgradis Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) ministrite nõukogu kohtumisel julgeolekuolukorrast Euroopas ning Venemaa ja Ukraina konfliktist.

Euroopa julgeolekuolukorrast kõneldes rõhutas välisminister Kaljurand, et olemasolevad OSCE alusprintsiibid ja võetud kohustused kehtivad täna samamoodi, nagu 40 aastat tagasi Helsingi lõppaktis kokku lepiti. «Hoolimata Euroopa julgeoleku alusprintsiipide tõsistest rikkumistest, mis väljendub Krimmi ebaseaduslikus annekteerimises Venemaa poolt ning Venemaa sõjalises sekkumises Ida-Ukrainas, on OSCE peamised alusprintsiibid täna jätkuvalt kehtivad ja asjakohased. Kõigil OSCE osalisriikidel on ühine vastutus ja kohustus neid põhimõtteid järgida nii sõnades kui ka tegudes,» lisas ta.

Rääkides Vene-Ukraina konfliktist rõhutas Kaljurand vajadust keskenduda lahenduse leidmisele. «Kõik osapooled peavad Minski lepinguid täielikult rakendama. Ukraina territoriaalne terviklikkus tuleb taastada ning Venemaa peab lõpetama Krimmi ebaseadusliku annekteerimise. Ukraina peab saama taastada kontrolli oma piiride üle,» rõhutas välisminister.

Minski lepingute rakendamisel ja relvastuse tagasitõmbamise kontrollimisel on välisminister Kaljuranna sõnul oluline roll OSCE erivaatlusmissioonil Ukrainas. «Seetõttu on väga tähtis tagada vaatlejate ohutus ja turvalisus ning võimaldada neile takistamatu juurdepääs kogu konfliktipiirkonnale,» sõnas Kaljurand. «Eesti jätkab OSCE erimissiooni toetamist ja sellesse panustamist,» lisas ta.

Kaljurand väljendas muret Ukrainas konfliktist haaratud piirkondades ja nende ümbruses tõsiselt halvenenud humanitaarolukorra pärast. «Oleme jätkuvalt mures inimõiguste ja põhivabaduste rikkumiste pärast Venemaa poolt ebaseaduslikult annekteeritud Krimmis,» rõhutas välisminister. OSCE sõltumatutele institutsioonidele tuleb tagada vaba juurdepääs kogu Krimmi poolsaarele, lisas minister.

Välisminister peatus oma sõnavõtus ka pikaajalistel konfliktidel Moldovas, Gruusias ja Mägi-Karabahhis ning rõhutas, et OSCE-l peab jätkama jõupingutusi rahumeelsete lahenduste leidmisel. Kaljurand rõhutas ka OSCE sõltumatute institutsioonide rolli konfliktiennetuses ning demokraatlike väärtuste ja õigusriigi põhimõtete edendamisel.

Välisminister Marina Kaljurand kohtus OSCE ministeriaali raames ka OSCE rahvusvähemuste ülemvoliniku Astrid Thorsiga. Välisminister tervitas OSCE rahvusvähemuste ülemvolinik Thorsi hiljutist aruannet inimõiguste olukorra kohta Krimmis ning väljendas kahetsust, et OSCE demokraatlike institutsioonide ning inimõiguste büroo ja rahvusvähemuste ülemvoliniku hindamismissioonile ei võimaldatud ligipääsu Krimmi poolsaarele.

Käesoleval aastal on Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) eesistuja Serbia ning 22. OSCE ministrite nõukogu kohtumine toimub 3.-4. detsembril Belgradis.

2016. aastal on OSCE eesistuja Saksamaa.

Tagasi üles