Aruanne: Eestis on tuntavalt rohkem sallimatust ja vihakõnet

EKRE meeleavaldus Toompeal.

FOTO: Sander Ilvest

Täna avaldatud aastaaruandes «Inimõigused Eestis 2014-2015» tõdevad aruande koostajad, et rassism ja vihakõne on Eestis pead tõstmas.

Kui varasematel aastatel on Eestis ilmnenud väga vähe intsidente, mis oleksid seotud rassismi, vihakõne või agressiivse ksenofoobiaga, siis käesoleva aruande periood tähistab selle osas tuntavat muutust.

«Senisest tuntavalt enam on teada antud sallimatuse ja võõravihaga seotud intsidentidest: Eesti moslemikogukonnale saadetud vihakirjadest peale Pariisi sündmusi, Vao varjupaigataotlejate keskuse süütamisest, pagulasteemaga seotult veebikonstaablile saadetud vihakirjadest ning tumedanahalistele suunatud ähvardustest ja rassistlikest kommentaaridest tänaval,» loetles Balti Uuringute Instituudi analüütik Kristjan Kaldur täna avaldatud aruandes.

Aruandes nenditakse, et lisaks neile on aktiviseerumas ka varjatud või kaudne võõraviha õhutamine faktidega manipuleerimise või nende valetõlgendamise kaudu, ning teadlik inimeste emotsioonidel ja hirmudel mängimine. «Piir hirmu külvamise ja vaenu õhutamise vahel on õhuke, kuigi juriidiliselt ja karistusõiguslikult märkimisväärne,» tõdes Kaldur aruandes.

Aruande koostaja hinnangul on selline trend ohtlik, kuna trendi loojad laveerivad teadlikult nende kahe piiril, samas kui vastutus võimalike reaalsete tegude eest lükkub lõpuks aga inimese õlgadele, kes provokatsiooniga kaasa läheb.

«Iseenesest on sisserändega, rahvusvähemustega ja nende lõimumisega seotud võimalikest ohtudest ja inimeste reaalsetest hirmudest rääkimine iga mõistliku diskussiooni vajalik osa – neid ei tohi eitada ega alavääristada, kuid üksikjuhtumite üldistamist kogu sihtrühmale, manipulatsiooni, ja inimeste emotsioonidel mängimist mõistliku diskussiooni osaks pidada ei saa,» seisab aruandes.

Kaldur soovitab riigil enda peale võtta senisest palju suurem ja aktiivsem roll konfliktiolukordades kommunikatsiooni edastamisel - näiteks sisserände teemadel tuleb astuda elanikkonnaga avatud ja siirasse arutellu, kuna vastasel korral tekib inimestel veendumus, et riigil puudub kontroll või strateegia sisserändega tegelemiseks. «Usaldus riigi vastu saab tekkida ainult siis, kui elanikud saavad aru sisserännet reguleerivatest reeglitest ning on kindlad, et riik on suuteline neid reegleid ka kehtestama,» leidis ta.

Lisaks tõdetakse aruandes, et viimase paari aasta avalikud arutelud vastuolulistel teemadel, nagu kooseluseadus ning pagulased, on näidanud vajadust selgemate vihakõne reeglite järele. Seetõttu soovitab inimõiguste keskus lähemas tulevikus üle vaadata asjassepuutuvad seadused ning võtta menetlusse vajalikud seadusemuudatused.

Tagasi üles