paf

Teadur: järgnevatel aastatel päikesepaneelide hind langeb ja kasutamine suureneb

Päikesepaneelid kortermaja katusel.

FOTO: Heiko Kruusi / Linnaleht

Pariisi kliimakonverentsil sõlmitud lepe toob keskkonnaminister Marko Pomerantsi sõnul energeetikasektorile kaasa muutusi ja Eesti Taastuvenergia Koda kuulutas taastuvenergia võitu, päikeseenergial terendab helge tulevik.

Päikesepaneele tootva ettevõtte Naps Solar Estonia juht Ander Pukk rääkis, et kliimaleppega on seotud nii pikk tulevik, et ei oska täpselt ette näha, kuidas see ärile mõjuda võib. «Päikeseenergia on tõusuteel niikuinii,» ütles ta.

Kasutamine järjest kasvab

Tallinna Tehnikaülikooli materjaliteaduse instituudi teadur Andri Jagomägi tõdes, et päikeseenergia kasutamine järjest kasvab ja muutub konkurentsivõimelisemaks. «Päikesepaneelide hind läheb alla ja päikeseenergia kasutamine järgnevatel aastatel suureneb,» lausus Jagomägi. 

Taastuvenergia koja juhi Rene Tammisti sõnul tuleks riigil ja taastuvenergia sektoril välja töötada puhta energia plaan, mis tõmbaks käima kohaliku taastuvenergia tootmise ja tehnoloogia arenduse. «Taastuvenergia tootjate poolt on juba hea algus tehtud, paljud lahendused on töös ning ettevõtjad on ka valmis jätkuvalt panustama,» rääkis Tammisti.

Eleringi andmetel oli üheksa kuu kokkuvõttes taastuvenergia osakaal 16,2 protsenti, mis ületab eelmise aasta sama aja tulemust kahe protsendi võrra. «Taastuvenergia kasutamises pole me üldiselt teistest riikidest maas, pigem oleme graafikus,» kommenteeris Jagomägi.

Novembrikuu seisuga on Elektrilevi võrku ühendatud kokku rohkem kui 3600 kW päikeseenergia tootmisvõimsusi ja võrreldes eelmise aastaga on tootmisseadmete võimsus kasvanud ligi kümne protsendi võrra. «Tuleb arvestada, et sellele lisanduvad majapidamised, mis ei ole elektrienergia tootmisvõimsusi elektrivõrguga ühendanud,» ütles Elektrilevi kommunikatsioonijuht Kaarel Kutti.

Tulevik oleneb seadusandlusest

Puki sõnul sõltub päikeseenergia tulevik kõige rohkem sellest, mismoodi pannakse Eestis paika seadusandluse pool. Tema sõnul valitseb Eesti energeetikat puudutavates seadustes praegu suur segadus. «Seaduste hulk on hästi suur, mõisted pole paigas, räägitakse aiast ja aiaaugust ja seadus, mis kokku saab, on nagu kuu pealt kukkunud,» kirjeldas Pukk.

Jagomägi rääkis, et päikeseenergia arengu tagab regulatsioonide stabiilsus. «Praegu on päris hästi, regulatsioonidega ei tohi mängida ja seaduslik raamistik võiks jääda just nii, nagu on,» ütles Jagomägi. «Päikeseenergia tasuvusaeg on pikk, mis tähendab, et investoritel peab olema kindlus vähemalt kümneks kuni viieteistkümneks aastaks,» põhjendas ta.

Päikeseenergia arengu soodustamiseks saaks Jagomägi sõnul lihtsustada liitumist taastuvenergia võrkudega. «Elektrivõrkudele on taastuvenergia uus asi ja ka nemad peavad sellega veel harjuma,» ütles Jagomägi. 

Pukk nentis, et fossiilsete kütuste põletamine lõppeb varem või hiljem, Eestis pole seda aga siiani teadvustatud. «Kui mujal maailmas on taastuvenergia investeeringud ületanud fossiilsete kütuste oma, siis Eestis see nii pole,» tõdes Pukk. «Arvan, et energia tootmise viiside paljusus on Eestile kasulik, ka põlevkivi ei kao kuskile,» lisas ta.

Kliimaleppe neli põhipunkti:

  • Kärpida fossiilkütuste kasutamisest tingitud kasvuhoonegaaside emissiooni niipea kui võimalik.
  • Piirata kliima soojenemist kahe kraadini Celsiuse järgi tööstusrevolutsiooni-eelse tasemega võrreldes ning püüelda edaspidi 1,5 kraadini.
  • Eesmärkide täitmist kontrollitakse iga viie aasta järel.
  • Toetada arenguriike 2020. aastast 100 miljardi dollariga aastas, lubades tulevikus veelgi suuremat summat.
Tagasi üles
Back