Käekirja abil lahendati mõrvamüsteerium ja tabatakse testamendi võltsijaid

Kohtuekspertiisi instituudi käekirjaekspert Eve Kristjankroon.

FOTO: Jaanus Lensment

Kohtuekspertiisi instituudi käekirjaekspert Eve Kristjankroon saab oma igapäevatöös jälile nii testamendi võltsijatele kui ka identiteedivarastele, kui vaja, lahendab ta ka mõrvamüsteeriumi.

Kohtuekspertiisi instituudis tuvastatakse võltsitud käe- ja allkirju.

FOTO: Jaanus Lensment

«Tavaliselt me lahendame majandusvaidlusi. Ekspertiisi objektideks on kõikvõimalikud lepingud, avaldused, näiteks järelmaksuga ostu-müügilepingud, mida tehakse siis, kui kellegi ID-kaart varastatakse või leitakse ja kui sellel on väga lihtne allkiri, siis on kerge teise isiku nimel midagi osta,» kirjeldas Kristjankroon. Levinud on pettused ka auto müümisel ja registreerimisel maanteeameti teenindusbüroodes.

15-aastase erialakogemusega Kristjankrooni sõnul on viimasel ajal käekirjaekspertiisi tihti jõudnud just koduseid testamente. Tervelt pooled testamentidest on senini ekspertiisis võltsituks tunnistatud.

Eesti käekirjaekspertide seni ainus mõrvajuhtum, mis sai tõendatud just tänu käekirjade tuvastamisele, toimus neli aastat tagasi.

18. veebruaril 2011 pandi Tallinnas Mustamäe kortermajas toime barbaarne mõrv. 30-aastane Merlis ja temaga koos elanud 17-aastane Ingrid otsustasid 35-eurose üürivõla pärast tappa samas korteris elanud üürileandja. Kella 7 ajal hommikul hiilis paar magamistoast välja ja tappis 79-aastase naise patja ja haamrit kasutades. Pärast mõrva kadusid elamisest teler, mobiiltelefon, lokitangid ning 600 Eesti krooni.

Kui Merlis tunnistas pärast kinnipidamist süü üles, siis Ingrid eitas igasugust seotust mõrvaga, lubades mehega suhtluse kohe ära lõpetada. Korteri läbiotsimise käigus leiti aga kummaline kirjavahetus. Käekirjaekspertiisi saadetud kirjast selgus, et mees ja naine olid mõrvaplaani pidanud kirja teel.

«Kuna nad ei tahtnud korteris kõva häälega rääkida, et kuidas ja millal, siis võttis tüdruk oma kulmupliiatsi ja paberi ning nad astusid omavahel dialoogi,» ütles Kristjankroon.

Mõrva kavatsenud paarikese omavaheline kirjavahetus. Allikas:

FOTO: Kohtuekspertiisi instituut

«Mina julgen, aga sina?» küsis neiu kirjas. Ekspertiisis selgus, et oma süüd täielikult eitanud Ingrid oli tegelikult kogu mõrvaplaani eestvedaja. «See oli tüdruku idee ja tema käis sellega mehele peale,» tõdes Kristjankroon. Mees ja alaealine tüdruk läksid vastavalt 14 ja 10 aastaks vangi.

Ette on tulnud ka grafiti ekspertiise. Kaks aastat tagasi käis punt grafiti-tegijaid Aegviidu ja Viljandi depoos Elroni ronge sodimas. «Me võrdlesime grafiteid omavahel ja leidsime, et nii nende tähekujud kui ka šrift ja stiil on ühesugune,» kirjeldas Kristjankroon ja lisas, et tavaliselt kirjutab üks inimene grafitina ka ühte ja sama teksti. Kolmese seltskonna puhul joonistus selgelt välja, kes millise töö autor oli. «Oli kohe näha, et seesama kolmene kamp oli ühel kuupäeval käinud Viljandis ja teisel kuupäeval Aegviidus.» Vandaalid ise põgenesid aga üle piiri Venemaale.

Aastas tehakse Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis umbes 150 käekirjaekspertiisi. «Ekspertiisi mahud on väga erinevad – mõnel juhul on vaidlustatud ainult üks allkiri ühel dokumendil, teisel aga hulk dokumente, millel mitme inimese allkirjad või käsikirjalised tekstid. On olnud juhtumeid, kus ekspertiisi saadetakse näiteks ühistu üldkoosoleku protokollid, kus tuleb kõikide inimeste allkirju kontrollida, kuna on kahtlus, et osa allkirju on võltsitud.»

Materjalid saadavad käekirjaekspertiisi kohtunikud ja uurijad. «Kui meile midagi saadetakse, siis ekspertiisi määramiseks kogutakse kontrollitavalt isikult allkirja vabaproovid ehk allkirjad, mis inimene on varem kirjutanud, näiteks isikut tõendavatel dokumentidel ja pangalepingutel, lisaks võetakse alati eksperimentaalproovid – need on käekirjaproovid, mis inimene kohapeal ekspertiisi jaoks kirjutab,» kirjeldas Kristjankroon.

«Vabaproovid on alati olulised, kuna eksperimentaalproove võidakse meelega teistmoodi kirjutada,» märkis Kristjankroon.

Allkirja autentsuse hindamisel on oluline vaadelda, kuidas inimene varem oma allkirja andnud on. «Ma vaatan, kas vaidlustatud allkirja erisused mahuvad inimese allkirja loomuliku varieeruvuse piiridesse, sest ükski inimene ei kirjuta kunagi kahte täiesti identset allkirja. Kui lahkuminekud väljuvad nendest piiridest, on tegemist võltsinguga,» rääkis ta.

Kristjankroon rõhutas, et käekirjaekspertiis on üks vanemaid kriminalistikaekspertiisi liike, mille ainus eesmärk on isiku tuvastamine, ja palus seda mitte segamini ajada grafoloogiaga – pseudoteadusega, kus käekirja põhjal määratakse näiteks inimese iseloomu, omadusi, vanust või kalduvusi.

Käekirjaekspertiisis kasutatakse eksperdiarvamuse väljendamiseks üheksaastmelist hindamisskaalat. Esimene aste on, et ei ole võimalik määrata, kelle poolt on allkiri antud. «Lisaks arvamusele, kas inimene on või ei ole allkirja kirjutanud, anname sõltuvalt konkreetsest juhtumist ka erineva tõenäosusastmega arvamusi,» selgitas ekspert. 

Võltsimiskindla allkirja saladused

Allkirja juures on Kristjankrooni sõnul peamine, et see oleks piisavalt keerukas. Hea oleks välja kirjutada nii ees- kui ka perekonnanimi, nii on signatuur pikem. Mingil juhul ei tohi allkirja anda tühjale paberilehele.

«Allkirja võiks lisada silmuseid, kaari ja muid elemente. Väga hea oleks allkiri kirjutada algusest lõpuni ühe jutiga, vahepeal pastakat paberilt tõstmata. Mida rohkem kirjutamist katkestada, seda lihtsam on allkirja järele teha,» jagas Kristjankroon soovitusi. Tihti eksivad allkirjade võltsijad just kaarekeste ja silmuste visandamisel, mis iseenesest on lihtsad elemendid, kinnitas ekspert.

Inimesed, kes kirjutavad allkirja väga sageli, unustavad põhjuse, miks nad allkirja panevad, mistõttu muutub see liiga lihtsaks ja lühikeseks. «Allkirja andmine on nende jaoks rutiinne tegevus, mis püütakse kiiresti ära teha, unustades, et allkirja kirjutamise ainus eesmärk on see, et selle järgi oleks hiljem võimalik isikut tuvastada. Muud eesmärki allkirja kirjutamisel polegi,» selgitas Kristjankroon.

Ülal kastis on lihtsad ja lühikesed allkirjad, mida on kerge jäljendada. Alumisel aga vastupidiselt võltsimiskindlad keerulised ja pikad allkirjad. Allikas: Kohtuekspertiisi instituut

FOTO: JAANUS LENSMENT/POSTIMEES/PM/SCANPIX BALTICS

«Kui allkiri on väga lihtne ja lühike, siis suudab seda igaüks järele teha ja see pole võltsimiskindel,» kirjeldas Kristjankroon ülemisi allkirju. Allkirjad on üheülbalised ja lihtsa liikumisega ning kirjutajat on seetõttu raske identifitseerida.

Alumised on tema sõnul seevastu täiesti võltsimiskindlad. «Kui keegi tahaks seda esimest allkirja järele teha, eksiks ta suure tõenäosusega liikumiste järjekorras, kuna see pole mikroskoobi abita selgelt arusaadav. Väga hea väljatöötatud allkiri,» iseloomustas ekspert.

Endise Eesti presidendi Lennart Meri allkirja oli keeruline võltsida just seetõttu, et välja oli kirjutatud nii ees- kui ka perekonnanimi. Pildil mälestusmünt.

FOTO: Erakogu

Käekirjaekspert uurib mikroskoobi all muuseas ka seda, millises järjekorras ja millise suunaga kirjutusvahendiga liigutused tehtud on, samuti kirja paigutust. «Kui kuskil on näiteks kirjajoon ära katkestatud ja uuesti alustatud, siis see on mikroskoobi all näha. Me vaatame samuti liikumise kiirust. Kui väga kiiresti liigutada, jääb joon õhem. Aeglaselt kirjutades on kirjajoon ühtlane,» rääkis ta.

Ajakirjaniku enda allkirja hindas Kristjankroon keskmise raskusastmega. «Mõni, kes seda allkirja vaataks, mõtleks võib-olla, et siin on lihtsalt eesnime tähed ja v-täht, kuid ei pööraks piisavalt tähelepanu sellele, kui suured need tähed on ja kuidas nad omavahel paiknevad,» vaatles ekspert ja tõi välja, et tema märkab näiteks kohe iseloomulikuna seda, kuidas ma kirjutan v-tähte või seda, et mul on pikliku kujuga l-tähe silmus.

Tahtlikult moonutatud käekirja näidis. Allikas: Kohtuekspertiisi instituut

FOTO: Mihkel Maripuu

Kui DNAd ja sõrmejälgi inimene ise muuta ei saa, siis käekirja saab inimene teatud määral ise muuta ja moonutada. «Tavaliselt, kui inimene oma käekirja moonutab, siis muudab ta üldtunnuseid – suurust, kallet ja hajusust. Käekirja eritunnuseid, mille alusel kirjutaja tuvastatakse, inimene olulisel määral muuta ei suuda,» märkis ekspert. Inimene suudab püsivalt teisiti kirjutada ainult paari oma eritunnust. Sageli muudetakse lihtsalt kirja n-ö šrifti.

Käekirjaeksperdi peamine töövahend on mikroskoop. «See on diskussioonmikroskoop,» tutvustas Kristjankroon, «kaks eksperti saavad korraga vaadata ja nähtut omavahel arutada.» 

Käekirjade tagasikäik

Kui DNA ja sõrmejälg on inimesega sünnihetkest kaasas, siis kirjutamisoskus ei ole kaasasündinud, vaid see omandatakse õppimise ja harjutamisega. Kuigi koolis õpivad kõik kirjutama ühtede ja samade tähtede järgi, kujuneb lõpuks siiski igaühel välja täiesti individuaalne ja kordumatu käekiri. Käekirja kujunemist mõjutavad nii füsioloogilised (käe ja närvisüsteemi eripära) kui ka psühholoogilised omadused (isiklikud maitse-eelistused, ilumeel, isikuomadused, eeskujud).

Käekiri kujuneb välja vastavalt sellele, kui palju inimene kirjutab. Kellel koolitee lühemaks jääb, selle käekiri sarnanebki rohkem koolitunnis õpetatud tähekujudele.

«Kui inimese käekiri on juba isikupärane ja väljatöötatud, võib ta alati kirjutada ka sellise lihtsa koolilapse käekirjaga. Kelle käekiri on aga välja arenemata, tema ei olegi võimeline keerukamat käekirja järele tegema,» selgitas ekspert. Väljatöötatud käekiri on näiteks arstidel, kes ilmselt pidid ülikooli ajal väga palju kirjutama.

Arvutikasutuse tõttu kirjutame aga paratamatult aina vähem. Nutiajastu märksõnad on kiirus ja mugavus. «Tänapäeval me kirjutame vähem ja on näha, et noorte inimeste käekirjad lähevadki lihtsamaks,» nentis Kristjankroon ja lisas: «Kui 100 aastat tagasi pöörati suurt rõhku käekirja ilule ja väljapeetusele, siis praegu maalivad keerulist ilukirja üksikud. Pigem on kiri lihtne.»

Lihtsustatud ja ilustatud käekiri. Allikas: Kohtuekspertiisi instituut

FOTO: Mihkel Maripuu

Tagasi üles