Otse: riigikogu arutab teadus- ja arendustegevuse olukorda

Karin Kangro
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Video ei ole enam kättesaadav. Video ei ole enam kättesaadav.

Postimees vahendab otsepildis kell 10 algavat riigikogu istungit, kus toimub arutelu teadus- ja arendustegevuse olukorrast.

Pärast avaliku teabe seaduse muudatuste vastuvõtmist annab peaminister Taavi Rõivas riigikogule ülevaate teadus- ja arendustegevuse olukorrast ning valitsuse poliitikast.

Rõivas märkis, et Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni süsteemi ei tohi vaadata isolatsioonis ja üha rohkem tuleb tähelepanu pöörata rahvusvahelisele konkurentsivõimele. «Teadus on oma olemuselt rahvusvaheline. Samuti on rahvusvaheline Eesti ettevõtlus, mis on üha tugevamini integreeritud globaalsetesse väärtusahelatesse. Sellega tuleb arvestada Eesti teadus- ja arendustegevuste elluviimisel, kus rahvusvahelistumine on endiselt riigi jaoks oluliseks proovikiviks,» ütles ta valitsuse kommunikatsioonibüroo teatel.

Tema sõnul loob avatud ja tolerantne ühiskond eeltingimused, et teistest riikidest ja kultuurikeskkondadest pärit teadlased ning tudengid sooviksid Eestisse tulla, siia jääda ja siin karjääri teha. «Ebatolerantsus, sallimatus ja viha erineva taustaga inimeste suhtes pärsib Eesti teaduse, majanduse ja ühiskonna arengut,» lausus ta.

Ebatolerantsus, sallimatus ja viha erineva taustaga inimeste suhtes pärsib Eesti teaduse, majanduse ja ühiskonna arengut.

Rõivase sõnul on Eesti ettevõtluse arengu üheks peamiseks takistuseks kvalifitseeritud töötajate nappus ja välistudengite rakendamine meie tööjõuturul aitaks teatud osas seda probleemi leevendada.

Riigi roll on tema sõnul aidata kaasa projektide rahastamisele, mida ettevõtjad turutõrgete tõttu ei saa üksi teha. «Samas, riik ei saa olla ainuke ettevõtlussektori teadus- ja arendustegevuse rahastaja. Ettevõtjate panus aitab tagada nende investeeringute efektiivsuse ja parema seotuse majanduse reaalsete vajadustega,» ütles Rõivas.

Tema sõnul on riigi peamine roll arendustegevuste toetamisel palju laiem kui pelgalt rahastus. «Ennekõike saab riik luua ja riigi kohustus on luua raamtingimused, mis võimaldavad ettevõtetel arendada ning tekitada erasektoril motivatsiooni teadus- ja arendustegevuste investeeringuteks,» lausus ta ning tõi näiteks Eesti liitumise Euroopa Kosmoseagentuuriga, mis tema sõnul toetab Eesti teadusasutusi ja ettevõtteid, luues uusi võimalusi koostööks nii omavahel kui üle-euroopaliste teadusorganisatsioonide võrgustikega.

Uuel rahastamisperioodil on Rõivase sõnul rõhuasetus uute innovaatiliste ettevõtlusmudelite toetamise terviklahendustel, mitte niivõrd investeeringutel tehnikasse ja infrastruktuuri.

Järgmise päevakorrapunktina arutab riigikogu Vabaerakonna fraktsiooni ettepanekul olulise tähtsusega küsimusena Eesti teadus- ja arendustegevuse valikuid, võimalusi ja ristteid. Sellel arutelul teevad ettekande kultuurikomisjoni kuuluv Vabaerakonna fraktsiooni liige Krista Aru, Eesti Maaülikooli professor Ülo Niinemets ja Tallinna Ülikooli professor Marek Tamm.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles