Ehkki riik täitis endale algselt seatud liiklusohutuse programmi eesmärgid juba 2010. aastaks, siis täiendatud eesmärke ei ole suudetud täita - liikluses hukkub endiselt liiga palju inimesi.
Liiklusohutusprogammi lõplik eesmärk jääb ilmselt täitmata
/nginx/o/2013/06/13/1827736t1hca5d.jpg)
17. detsember 2015, 11:55
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Majandus- ja taristuminister ja valitsuse liikluskomisjoni juht Kristen Michal andis täna kolleegidele ülevaate aruande «Eesti rahvusliku liiklusohutusprogrammi aastateks 2003–2015» viimase ehk kolmanda etapi eesmärkide täitmisest.
Programmi suur eesmärk oli liiklussurmade vähendamine sellisel määral, et saavutada olukord, kus liikluses ei hukkuks kolme aasta keskmisena rohkem kui 75 inimest aastas. Ühtlasi võeti eesmärgiks, et liiklusõnnetustes vigastatute arv ei ületaks aastatel 2013–2015 keskmiselt 1500 inimest aastas.
«Võttes aluseks eelnevate aastate statistika, on pigem reaalne, et liikluses hukkunute arv aastatel 2013–2015 kasvab saja hukkununi aastas,» pidi Michal nentima. Ligi pooled hukkunutest on kergliiklejad ehk jalakäijad ja jalgratturid.
Viimastel aastatel programmi keerulisem täita
Tänase seisuga on käesoleval aastal liikluses hukkunud 66 inimest. 2013. aasta lõpus moodustasid kergliiklejad 40 protsenti liikluses hukkunuist. Vähenemise märke ei näita ka inimkannatanutega liiklusõnnetuste koguarv ja neis vigastatute arv: raskesti vigastatute arv, kes vajavad haiglaravi enam kui ööpäev, kasvab 2015. aastaks hinnanguliselt 500lt 550ni.
Maanteeameti liiklusohutuse osakonna juhataja Erik Ernits tõdes, et ehkki programmi eesmärkide täideviimine läks möödunud kümnendil suure hooga käima, siis lõpus jõud veidi rauges. «Kui meil läheb eriti hästi, siis võime me selle programmi täita, aga varasemate aastate praktika näitab seda, et kahjuks on päris suur tõenäosus, et kolme aasta keskmisena 75 hukkunu juurde me ei jää,» ütles ta Postimehele.
Ernitsa hinnangul on probleem ennekõike selles, et viimasel neljal-viiel aastal ei ole meie liikluses olukord palju paremaks läinud. selle taga on tema sõnul ka näiteks asjaolu, et alates 2010. aastast on ka liiklusintensiivsus oluliselt kasvanud. «See ei ole iseenesest vabandus programmi mittetäitmiseks, aga see natuke selgitab, miks on programmi natuke keerulisem täita, kui me arvestasime,» sõnas Ernits.
Töö käib
Tervikliku liiklusohutuse haldamissüsteemi loomiseks oli möödunud aasta lõpuks kõikides maakondades moodustatud liikluskomisjonid. Michal tõi ülevaates välja, et liiklusohutuskampaaniaid jätkati nii alkoholi tarvitanud juhtide liikluses vähendamise, lubatud piirkiirusest kinnipidamise, raudtee ohutult ületamise kui ka jalakäijahelkuri kandmise suurendamiseks.
Samuti said koolid ja lasteaiad õppematerjalid ohutu liiklemise kohta, korrastati teedevõrku, täiustati liiklusjärelvalvet ja joobes juhtide sõiduteekonnale pandi piir.
Tänaseks on valminud ka tööversioon järgmise 10 aasta liiklusohutusprogrammist. «Täna ongi olukord selline, et liikluses ei ole meil seis kindlasti hea, aga teistpidi on see võrreldes kümne aasta taguse ajaga nii palju paremaks läinud, et siin üksikute lihtsate lahendustega edu saavutada võimalik ei ole,» rääkis Ernits.
«Me näeme ka Skandinaavia riikide pealt, et kui olukord on läinud heaks, siis edasise edu saavutamine ongi keerulisem,» lisas ta. «Uusi üllatuslikke asju» Ernitsa sõnul enam võtta ei ole, kuid selle asemel saab parendada juba olemasolevaid asju.
«Me peame need olemasolevad asjad järjest paremini ja paremini tööle panema ja ka omavahel koos toimima panema. Näiteks see, et koolitus ja taristu koos mõjuksid, varasemas praktikas on seesuguseid koosmõjusid natuke vähem vaadatud,» rääkis Ernits.
