Sotsiaalministeerium korraldab koolides üle Eesti soolise võrdõiguslikkuse infotunde gümnaasiumiõpilastele, et julgustada neid tulevikuks valima ametit huvi ja eelsoodumuse põhjal, mitte soolistest stereotüüpidest lähtuvalt.
Noormees kosmeetikuks ja neiu sepaks – miks mitte?
18. november 2010, 22:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Täna oli terve aulatäis Viimsi kooli õpilasi tulnud kuulama infotundi, mille viis läbi Triinu Toomela. Tunni alguses näitas Toomela õpilastele katkendit lavastusest «Ürgmees», mis näitlikustab soolisi stereotüüpe. Seejärel küsis Toomela, milliseid töid peetakse üldiselt naiste töödeks. «Koristaja! Sekretär!» kostab esimesena õpilaste seast. «Prostituut!» teatab keegi väikse naerukihina saatel. Õpilased lisavad ka juuksuri, trollijuhi, õpetaja ja modelliameti. Meeste ametitest tulevad kohalolijatele esimesena meelde ehitaja, mehhaanik, politseinik, turvamees, bussijuht ja president.
Toomela sõnul kleebitakse mitmetele ametitele «meeste» või «naiste töö» silt juba seetõttu, et keeleliselt tundub see õige. Näiteks medõde ja ämmaemand peaksid justkui kindla peale olema naised, kuid turvamees ja torumees on puhtalt meeste ametid.
Eestil veel pikk tee minna
Toomela näitas sotsiaalministeeriumi poolt läbi viidud uuringu tulemusi, kus selgub, et Eesti elanikud hoiavad end veel sooliste stereotüüpide kütkes. Nii õpetatakse tüdrukutele poistest enam söögitegemist, oma välimuse eest hoolitsemist ja kodu koristamist. Poistele aga tehnikaga ümberkäimist, autojuhtimist ja ettevõtlikkust. «Oletame, et meil on kaksikud Piia ja Paavo. Ema kutsub Piia süüa tegema ja Paavo isale garaaži appi. Kas nii on õige teha?» küsib Toomela ning vastab siis ise, et kui Paavo eelistab söögi tegemist, tuleks tal seda võimaldada, mitte otsustada lapse eest tema soo põhjal.
Infotundi kuulanud õpilane Paul rääkis pärast Postimehele, et kuuldust oli kindlasti kasu ning sellised tunnid on vajalikud: «See pani mind mõtlema, et mida ma teha tahan, seda ma võin ja pean tegema.» Toomela nentis, et õpilaste hoiakud on erinevad: «On õpilasi, kelle seisukoht on, et naised peaksid kodus koristama ja mehed peaksid ehitama. Samas tõdetakse pärast loengut, et see ei pea tingimata nii olema.»
Infotunde korraldanud sotsiaalministeeriumi peaspetsialist Marge Sassi hinnangul on selliseid üritusi vaja, et praeguseid stereotüüpseid hoiakuid muuta: «Mida peab noor tegema, kui näiteks mõjuvõimsale vanemale ei meeldi poisi soov kokaks õppida? Me soovime noori suunata lähtuvalt enda eeldustest ja huvidest enda tulevikku puudutavaid valikuid langetama. Kahjuks võivad autoriteetide seisukohad aeg-ajalt ajale jalgu jääda.»
Koolides läbi viidavate infotundide tulemusena teeb ministeerium plaane, kuidas viia haridusprogrammi soolise võrdõiguslikkuse temaatikat.