Riigikogu kiitis täna heaks kriminaalmenetluse seadustiku muudatused kuriteo ohvrite õiguste paremaks kaitseks.
Kuriteoohvrid saavad riigilt parema kaitse
17. detsember 2015, 22:42
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Seadus laiendab oluliselt kannatanu õigusi talle raskel ajal,» ütles sotsiaaldemokraadist õiguskomisjoni esimees Heljo Pikhof. «On hea meel tõdeda, et jõudsime lõpuks punktini, kus kriminaalmenetluses on esiplaanil kannatanu, kellest saab menetluses kõige olulisem isik.»
See, kuidas käituvad riigi esindajad kuritegude ohvriks langenud inimestega kujundab Pikhofi sõnul ka üldist usku õiguskaitseorganitesse.
«Mida rohkem riik ohvrile toeks on, seda julgem on Eestis elada, seda julgemalt antakse kuritegudest teada ning seda lihtsam on kurjategijaid tabada,» märkis Pikhof. Ta lisas, et paraku teatab täna vägivallast politseile vaid iga kolmas kannatanu.
Uued sätted näevad õiguskaitseorganitele ette kindlad standardid kannatanutega suhtlemiseks. «Näiteks on riigi esindajad kohustatud selgitama kannatanule ohvriabiteenuse, sealhulgas hüvitise saamise võimalusi. Kannatanu peab saama igal juhul kohtuistungist teada. Samuti tuleb teatud juhtudel teavitada kannatanut siis, kui kuriteo sooritanud isik vabaneb vanglast või sealt põgeneb. See on vajalik just nende jaoks, kes on kannatanud perevägivalla tõttu,» selgitas Pikhof.
On oluline, et ohver oleks menetluses igakülgselt kaitstud ja jääks vaatamata läbielatule õiguskaitseorganite tööga rahule, lisas ta.
Igal aastal 7000 vägivallakuritegu
Riigikogu õiguskomisjoni liige Raivo Aeg ütles, et kui seni oli kriminaalmenetluse keskmes süüdistatav, siis vastu võetud muudatused keskenduvad kannatanule tuues menetlustoimingutesse vajalikku tasakaalu. «Kannatanute õiguste senisest tõhusam kaitse suurendab usaldust kogu õigussüsteemi vastu ning annab kuriteo ohvriks langenud inimestele enam julgust kuritegudest teatada,» lisas ta.
Aegi sõnul peab lisaks õiguslikule kaitsele paranema ka kannatanute teavitamine võimalustest saada ohvriabiteenust ja psühholoogilist tuge. «Kuriteo ohvriks langenud inimene ei tea alati abisaamise võimalusi ega pruugi jõuda teenusteni, mis aitaks juhtunuga toime tulla, lisaks täna heaks kiidetud õigusloomelistele meetmetele on ohvrite kaitsel oluline roll ka menetlusasutuste töötajatel,» rääkis ta.
Justiitsministeeriumi andmetel registreeritakse Eestis igal aastal 7000 vägivallakuritegu. Kannatanutel on võimalik saada ohvriabi teenust, lepitusteenust, psühholoogilise abi kulude hüvitist, kuriteoohvrite riiklikku hüvitist ning riigi tasuta õigusabi. Eestis on kokku 29 ohvriabitöötajat, kes tegutsevad igas maakonnas, enamasti politseiga ühes hoones.
Aegi sõnul aitavad heaks kiidetud sätted ühtlustada kuritegude menetluspraktikat ja vähendada piirkondlikke erinevusi kannatanute kaitsel. «Muudatused vähendavad menetlemise kitsaskohti ning kindlustavad, et ohvrile ei tekitata kuriteo uurimise käigus täiendavaid kannatusi,» ütles ta lisades, et eriti oluline on ühtsed standardid lapskannatanutega kuritegude menetlemisel.
Ohvrite kaitsel astutavad sammud tähendavad lisaks õigusloomele infosüsteemide ja e-toimiku arendamist.