Detsembris oli populaarseim partei opositsiooniline Keskerakond, mille toetus kasvas võrreldes novembriga kahe protsendipunkti võrra 25 protsendile, selgub BNSi tellitud TNS Emori erakondade toetuse uuringust.
Detsembris oli populaarseim partei Keskerakond
18. detsember 2015, 12:10
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui homme toimuksid riigikogu valimised, siis valiks Keskerakonda 25, Reformierakonda 21, Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda (SDE) 16, Vabaerakonda 15, Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda (EKRE) 11 ning Isamaa ja Res Publica Liitu (IRL) kaheksa protsenti küsitletutest.
Parlamendivälistest erakondadest valiks erakonda Eestimaa Rohelised kolm, Eesti Iseseisvusparteid, Rahva Ühtsuse Erakonda ja muid, sealhulgas üksikkandidaate üks protsent vastanutest.
Keskerakonna toetus on võrreldes novembriga tõusnud kahe ning Reformierakonna ja IRLi toetus ühe protsendipunkti võrra. SDE toetus võrreldes novembriga ei muutunud, Vabaerakonna ja EKRE toetus aga langes ühe protsendipunkti võrra.
Parlamenti mittekuuluvatest erakondadest kaotasid rohelised toetust ühe protsendipunkti. Rahva Ühtsuse Erakonna toetus, samuti muude, sealhulgas üksikkandidaatide toetus ei muutunud ning Iseseisvuspartei toetus kasvas ühe protsendipunkti võrra.
Valitsuskoalitsiooni toetus tõusis detsembris novembriga võrreldes kahe protsendipunkti võrra 45 protsendile.
Emori uuringujuht: opositsioon pole suutnud ära kasutada kontrollikoja ümber puhkenud tüli
Uuringufirma TNS Emor uuringujuhi Aivar Voogi sõnul pole riigikogu opositsiooniparteid suutnud Euroopa Kontrollikoja liikme kandidaadi ümber puhkenud koalitsiooni sisetüli enda kasuks pöörata.
Voog ütles BNS-ile erakondade detsembrikuu toetusnumbreid kommenteerides, et Vabaerakond on riigikogus olnud pigem varjus. «Võib-olla on mõningad üksikud seisukohavõtud, aga üldiselt Vabaerakonnal kindlasti oleks olnud võimalus oma reitingut kasvatada just koalitsiooni sisetülide tõttu,» rääkis Voog.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) edu sõltub Voogi hinnangul sellest, kuidas areneb pagulastemaatika. «Kindlasti nad esitavad teatud äärmuslikku seisukohta, aga teiste riikide kogemus on näidanud, et need, kes on sellised erakonnad, nagu Vabad Demokraadid Rootsis või Rahvusrinne Prantsusmaal, on ikkagi muutunud marginaalsetest tegijatest tugevateks tegijateks,» tõdes Voog. «Üldiselt eestlased on pigem mõõduka liini esindajad ja ei aktsepteeri sellist väga radikaalset liini. Aga see võib muidugi muutuda, kui situatsioon muutub kriitilisemaks,» lisas ta.
Keskerakonna reitingut oleks Kadri Simsoni juhiks valimine Voogi arvates mõjutanud oluliselt, kuid täpselt ei ole teada, kummas suunas. «Kindlasti eestlastele oleks see positiivne sõnum ja Keskerakonna reiting eestlaste hulgas oleks tõusnud. Samas võib-olla venekeelsele oleks see pigem negatiivne uudis olnud ja võib-olla nende hulgas oleks Keskerakonna reiting langenud,» sõnas Voog. «Kindlasti ta ei oleks jäänud samaks, seal oleks mingisugused võnked tekkinud, kui Kadri Simson oleks saanud erakonna esimeheks,» lisas ta.
Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) järeleandmine Euroopa Kontrollikoja liikme kandidaadi küsimuses ei mõjutaks Voogi sõnul erakonna reitingut positiivselt. «Kui see sisemine tüli muutub väga naeruväärseks, siis see, kes on targem või näib targemana selles vaidluses, ma arvan, et oleks kindlasti võitja poole peal. Aga see võib-olla on kolme-nelja kuu pärast,» ütles ta. «Praegu ei ole veel naeruväärseks muutunud see sisetüli, aga kui ta muutub, siis on võimalus ikkagi kellegil näida targem ja olla sellest väiklusest üle, aga antud juhul ma arvan, et IRL-il oleks rohkem kaotada kui sotsidel,» lisas ta.
Reformierakond on Euroopa Kontrollikoja liikme kandidaadi vaidluses jäänud pigem kõrvaltvaatajaks ja see on Voogi arvates takistanud Reformierakonnal ka oma reitingut taastada. «Nende reiting on olnud ikkagi ligi 30 protsenti. Seda pehmet liini ajades ei ole nad saanud oma reitingut parandada ja ta on jäänud suhteliselt selle madalseisu perioodide keskmise lähedale,» sõnas ta.
Valitsuskoalitsioonis on Voogi sõnul sisevastuolud ja kindlasti oleks mõnel erakonnal võimalus oma reitingut kergitada, kuid praegu ei näe valijad koalitsioonierakondadele alternatiivi. «Vabaerakond on suhteliselt varjus, EKRE on võib-olla liiga radikaalne, Keskerakond jätkas oma vana juhiga seda stagnatsioonirida. Kindlasti kui oleks midagi teistmoodi olnud, siis oleks Keskerakonnal võimalus koalitsiooni nõrkusest võita,» arvas Voog.
Savisaar: valijad pole kõhklusliiduga rahul
Keskerakonna esimehe Edgar Savisaare sõnul näitab opositsiooni edu valitsuskoalitsiooni ees, et valijad ei ole praeguse kõhklusliidu tegevusega rahul ning ootavad riigi juhtimisel teistsugust, inimkeskset poliitikat.
Tema hinnangul lubavad küsitlustulemused järeldada, et valijad peavad Keskerakonda ainsaks tõsiseltvõetavaks alternatiiviks reformierakondlikule valitsusele. «Keskerakond on jätkuvalt peamine pretendent peaministri portfellile, sest lisaks konstruktiivsele kriitikale valitsuse tööle suudame pakkuda ka alternatiivseid lahendusi,» ütles ta erakonna pressiesindaja teatel.
Savisaare hinnangul näitab partei toetuse kasv sedagi, et Keskerakonna toetajad on heaks kiitnud novembri lõpus toimunud kongressi tulemused ja esimesed uue juhtkonna poolt välja käidud ideed. Ta kinnitas, et väga tugevas positsioonis erakond jätkab tööd selle nimel, et edumaa konkurentide ees püsiks ja suureneks.
TNS Emor küsitles 9.-16. detsembrini kokku 967 valimisealist inimest vanuses 18-74 aastat, neist 434 kodudes ja 533 interneti teel.
Reitinguprotsendid on näidatud nendest, kellel on erakondlik eelistus, seega «ei oska öelda» vastanute protsent elimineeritakse. Selline andmete esitamine võimaldab näha erakondade võimalikku osakaalu riigikogus, kui valimised oleks toimunud uuringu küsitlusperioodil. Detsembris oli «ei oska öelda» osakaal 14 protsenti, mida on üheksa protsendipunkti võrra vähem kui novembris.