Eilsel Saare maakonna arengukonverentsil tegi Suure väina püsiühenduse uuringu hetkeseisust ülevaate firma Hendrikson&Ko juhatuse esimees Heikki Kalle, kelle firma koostas KSH (keskkonnamõjude strateegilise hindamise) ja tegi 16 uuringut.
Valmis Suure väina püsiühenduse KSH uuring
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tema hinnangul linnukaitsjate nõudmisel vantsilda rajada ei saa, sest liialt kõrged postid häiriksid lindude rännet, kuid hüljeste kohta on teada, et Taanis, kus mõned aastad tagasi sild valmis sai, käivad hallhülged oma pikkadel rännakutel silla juures puhkamas, kirjutas Meie Maa.
«Kuidas hallhülged siin käituksid, selles pole me hülgeuurijatega ühist meelt leidnud, sest nemad väidavad, et hallhülged ei julge silla alt läbi ujuda ja seega katkeb nende ajaloolise rände teekond, kuid meie arvame, et võib juhtuda sama, mis Taanis, et sillast saab neile mõnus peatuspaik,» rääkis Kalle.
Kihelkonna vallavolikogu esimehe Rene Reinsoo küsimuse peale, kas praamide liikumine hüljeste elu Väinameres ei sega, arvas nii ettekandja kui mitmed saalis viibijad, et selle kohta on põhjalik uuring seni tegemata.
Kolmest võimalikust püsiühenduse variandist arvas Kalle kõige mõistlikumaks põhjapoolset talasilla varianti.