Online-väitlus: kas alkoholitarbimine kahjustab tervist?

FOTO: SCANPIX

Postimees.ee tänases online-väitluses üritab karskusliidu juht Lauri Beekmann tõestada, et alkohol on tervisele kahjulik ja seda isegi mõõdukates kogustes. Vastupidist seisukohta kaitsevad Eesti Väitlusseltsi esindajad Andreas Elme ja Elise Nikonov.

Avakõnedele järgneb kell 11.30 interaktiivne ristküsitlus, kus saavad sõna sekka öelda ka lugejad. Oma küsimused Beekmannile võib postitada selle loo kommentaariumisse. Ristküsitlusele järgneb väitluse kolmas osa, kus kumbki pool esitab oma lõppsõna.

EESTI KARSKUSLIIDU ARGUMENDID
Alkoholitarbimine on tervisele kahjulik

1) Aine
Alkohol on sõltuvusaine, närvimürk, teratogeen (soodustab loote kahjustamist - toim) ja kantserogeen (soodustab vähki - toim). Alkoholi tarvitamisega seostatakse umbes 70 erinevat haigust ja seisundit ning märkimisväärselt palju sotsiaalseid ja ühiskondlikke probleeme.

Novembri alguses ilmus teadusajakirjas The Lancet raport sõltuvusainete kahjulikkuse kohta, mis seadis alkoholi ülivõimsalt kõige ohtlikumaks sõltuvusaineks. Selle positsiooni tagas alkoholile peamiselt massiline tarbimine ning ulatuslik kahju laiemale ühiskonnale. Kahjuarvestuses konkreetsele tarvitajale asetus alkohol ohtlikkuselt 4. kohale.

2) Mõõduka tarvitamise riskid
Erinevad uuringud seostavad ka mõõdukat alkoholi tarvitamist otseste terviseriskidega. 2005. aastal USA Vähi Instituudi avaldatud uurimus tõdes näiteks, et pool klaasi igapäevast veini tõstis rinnavähki jäämise riski 6 protsenti. Ühe kuni kahe klaasi regulaarne igapäevane joomine tõstis riski võrreldes alkoholi mittetarvitavate naistega 21 protsendi võrra.

Tõsiasi, et alkohol on sõltuvusaine, tähendab riski olemasolu alati ja kõigi puhul. Keegi ei tea kindlalt, kas tal on soodumus jääda sõltuvusse.

Entsüklopeedia Britannica andmetel on 10–20 protsenti inimestest mingil eluperioodil alkoholisõltuvuses. Ida-Euroopa riikides on see näitaja natuke kõrgem. Eesti kontekstis räägime seega vähemalt 260 000 inimesest.

Eesti ühiskonnale tervikuna vaadates peab silmas pidama, et märkimisväärne osa elanikkonnast peaks ühel või teisel põhjusel alkoholist täielikult hoiduma (või kelle puhul ei saa igatahes rääkida riskivabast ja vastutustundlikust tarvitamisest): alaealised (247000 inimest), rasedad ja rinnaga toitvad emad (ca 30 000), rasedust planeerivad ja/või aktiivset seksuaalelu elavad naised, erinevaid ravimeid tarvitavad inimesed (2006. aastal väljastati Eestis 22,7 miljonit ravimipakendit), stressi põdevad inimesed (ca 100 000).

Mõõduka alkoholitarvitamise peaksid välistama ka erinevad eluolukorrad nagu liiklus ja kogu töökeskkond.

Väidan, et igasugune alkoholitarvitamine lastega perekondades suurendab võimalust, et lapsed hakkavad varakult ise alkoholi tarvitama, mis omakorda suurendab hilisema alkoholisõltuvuse võimalust.

3) Mõõduka tarvitamise kasulikkuse argumendist
Rahva seas levib arvamus, et mõõdukalt tarvitades on näiteks punane vein tervisele koguni kasulik. Tegelikult muudavad punase veini kasulikuks punaste viinamarjade omadused ning seega ei ole täheldatav kasu omastatav punasele veinile kui alkohoolsele joogile (Postimehe uudis).

Teiseks on mitmetes uurimustes välja toodud, et mõõdukalt tarvitajate näiline tervisekasu võib tuleneda nende inimeste teistest eluviisidest (tervislikum toitumine, füüsiline liikumine jne). Paljud varasemad uurimused on osutunud ekslikeks (vaata SIIA, SIIA, SIIA).

Muidugi ma usun, et kuskil on inimene, kelle alkoholi tarvitamine ei too endaga kaasa märkimisväärseid riske talle endale ega teda ümbritsevaile, kuid kindlasti ei koosne nendest ühiskonna enamus ning kindlasti ei tohiks just nendele rajanedes edendada liberaalset alkoholipoliitikat.

EESTI VÄITLUSSELTSI ARGUMENDID
Alkoholitarbimine ei ole tervisele kahjulik

1) Mõõduka alkoholitarbimise riskid ei ole nii suured, kui meie vastane väidab
Meie oponent väidab, et alkoholi tarbimine suurendab rinnavähiriski. Tema enda viidatud uurimuses nenditakse aga, et rinnavähi põhjuseid on väga raske kindlaks teha ning «alkoholil on tühine mõju võrreldes muude teguritega».

Mis puudutab sõltuvust, siis pole ükski uuring kunagi tõestanud mõõdukas koguses alkoholitarbimisest tekkivat füüsilist sõltuvust. Kui inimesel on mõõdukast alkoholitarbimisest aga psüühiline sõltuvus ehk see lihtsalt meeldib talle, siis pole sellest ju midagi halba.

Sellega, et alkohol on kahjulik laste ja veel sündimata laste tervisele, oleme me nõus. Samamoodi on laktoositalumatule kahjulikud piimatooted. Mida teadlikum on ühiskond vastutustundlikust alkoholitarbimisest, seda vähem esineb selliseid kahjusid. Nende inimgruppide olemasolu ei tõesta aga, et alkohol oleks iseenesest tervisele kahjulik.

2) Mõõdukas alkoholitarbimine aitab ennetada haiguseid
Selle aasta augustis avaldatud uurimuses leidsid teadlased, et karsklaste hulgas on suremus kaks korda suurem kui mõõdukate alkoholitarbijate seas. Ameerika Ühendriikides 276 802 inimese peal tehtud prospektiivses uuringus ilmnes, et mõõdukatel tarbijatel on 20 protsenti vähem südame-veresoonkonnahaiguseid kui karsklastel.

Antud uuringute kohta tuleb teha kaks tähtsat tähelepanekut. Esiteks: katsegruppides olid sarnase tervisega uuritavad, tänu millele oli tagatud, et karsklaste grupi uuritavate halvemat tervist ei põhjustanud nende eelnevalt halb tervis.

Teiseks: neist ja veel paljudest uuringutest ilmneb, et antud kasulik mõju ei ole vaid veinil, vaid ka õllel, likööril ja destilleeritud alkohoolsetel jookidel (näiteks viinal). Seetõttu ei vasta tõele meie oponendi väide, et veini kasulikkus ei tulene tema alkoholisisaldusest.

Alkoholi südame- ja veresoonkonnahaigusi ennetav toime tuleneb mitmest faktorist.

Esiteks: alkohol suurendab kõrge tihedusega lipoproteiinide (HDL) hulka ja langetab madala tihedusega lipoproteiinide (LDL) hulka veres ning pidurdab LDL-oksüdatsiooni. Südame-veresoonkonnahaiguste põhjuseks on just HDLide liiga väike ja oksüdeeritud LDLide liiga suur sisaldus veresoones.

Samuti vähendab alkohol trombide teket vereliistakute kokkukleepumise vähendamise kaudu ja madalama hüübimisvalgu sisalduse kaudu. Alkohol laiendab südame veresooni, mis parandab verevarustust, mis omakorda vähendab infarkti tekkimise ohtu.

Tänu alkoholi verevarustust parandavale ning põletikuvastasele toimele aitab see lisaks südamehaigustele ennetada väga paljusid erinevaid põletikuga kulgevaid haigusi, näiteks diabeeti, metaboolset sündroomi, maksapõletikku ja isegi tavalist külmetust.

3) Alkohol aitab lõdvestuda ja arendada inimsuhteid
Alkohol toimib eelkõige gamma-amino-võihappe retseptorile, tänu sellele on alkoholil ärevust leevendav, lõõgastav ja rahustav toime.

Lisaks sellele suudavad inimesed alkoholi tarbinuna vabamalt suhelda. Alkoholi abil on kergem sõlmida uusi tutvusi ning avada end inimestele, muutes nii suhteid lähedasemaks.

Lähedaste inimsuhete olemasolu ning oma murede kellegagi jagamise põhjuslikku seost hea tervise ja pika elueaga on tõestanud väga mitmed uuringud, näiteks see.
 

Tagasi üles
Back