Vestluse sisu on ju täiesti teisejärguline, huvitav on aga see, kuidas kasutati sotsiaalmeediat ohtralt tähelepanu püüdva loo loomiseks. Kui tahta aru saada, kuidas sotsiaalmeediat kasutatakse, tuleks iga kord, kui miski sedasi lendama hakkab, tähelepanelikult jälgida, kuidas see esile tõusis ja mis selle ümber toimub.
Thomas Elkjer Nissen «Sotsiaalmeedia kasutamine relvasüsteemina. Tänapäeva konfliktide omadused»
Aasta 2011: Liibüa vabadusvõitleja Sifaw Twawa brigaad kohtub Grad raketiheitjaga ega tea, mida teha. Twawale helistavad Skype’i vahendusel kaks meest, üks Soomest, teine Suurbritanniast. Nad nägid ta abipalvet sotsiaalmeedias. Neist üks teenis Moammar Gadaffi armees ja õppis Grade käsitlema ning selgitab nüüd selle kahjutuks tegemise võimalusi. Twawa mehed ründavad edukalt Gradi.
Kuuleme pidevalt tavameediasse levivaist sotsiaalmeediapostitustest, küberrünnakuist ja niinimetatud Islamiriigi värbamiskampaaniaist ning sotsiaalmeediast leitud info põhjal on pandud kokku tõenäoline Vene Buk-raketiheitja liikumine Malaisia lennuki allatulistamise ajal Ukrainas. See on kõik see, millest kirjutab Nissen.
Nissen kirjutab nüüdisaegse sõjapidamise sellest osast, millest hoidumiseks tuleks end igasugusest inforuumist ära lõigata – sõjast sotsiaalmeedias, mis on erilise hoo saanud Ukraina ja Süüria sõjas.
Niesseni monograafiast saab kiire ülevaate ka sellest, mida vaadatakse moodsa sõjana, kui palju erineb see konventsionaalsest ja kuidas piiritleda kübersõda. Et tegu on akadeemilise uurimusega, ei tasu oodata suurt lugemismõnu, ent kui sõjandus, mõjutustegevus või sotsiaalmeedia huvi pakuvad, on tegu sisuka ülevaatega kuuma ja selle nurga alt veel vähe analüüsitud teemast.
Raamat ilmus ingliskeelsena kevadel ning juba oktoobris jõudis see tõlgituna autori spetsiaalselt Eestile kirjutatud eessõnaga meie raamatupoodidesse. Ehkki Venemaa tegevus Ukraina sõjas pakub ohtralt näiteid ka teoreetilise käsitluse illustreerimiseks, keskendub Nissen eesõnas sellele veelgi enam ning kirjutab ka Venemaa hübriidhaarmetest Eestis ja teistes riikides. Raamatu toimetaja, kaitseväe peastaabi strateegilise kommunikatsiooni osakonna juhataja asetäitja kapten Uku Arold on kirjutanud raamatule ka järelsõna, kus selgitab neljanda põlvkonna sõja mõistet ja kirjeldab sotsiaalmeedias läbiviidavaid psühholoogilisi operatsioone.