Kaitsepolitseiamet leidis eelmise nädala neljapäeval Tallinna linnapiiri lähistelt maa sisse peidetud konteineri, mis sisaldas suure aktiivsusega radioaktiivset ainet tseesiumi, tegemist on esmakordse taolise ebaseadusliku kiirgusallika leidmisega Eesti iseseisvuse taastamise järel. Kõige rohkem teateid tseesiumi leidudest pärineb aastast 1994.
2008
Lühikeste vaheaegadega leiti AS Kuusakoski Paldiskis asuvas metallikogumispunktist kaks eluohtliku kiirgustasemega tseesiumi sisaldavat allikat.
2005
Tartu, Paldiski ja Kohtla-Järve vanametalli kogumispunktidest leiti kokku kolm tseesiumi sisaldavat nivooandurit.
2004
Lääne-Virumaal leiti elanikuta talust neli tseesiumi sisaldavat nivooandurit.
2003
Balti jaama turul avastati avastati tseesiumi sisaldav nivoomõõteseade, samal aastal leiti tseesiumi ka vanametalli kogumispunktis Pärnus.
2000
Lääne-Virumaal Rakke alevis leidsid juhuslikud möödujad ühe lagunenud maja keldrist viis konteinerit, mis kiirgasid ohtlikul määral radioaktiivsust. Selgus, et ligikaudu 50-kilogrammise massiga keemiakonteinerid sisaldasid tseesiumi. Konteinerite kaitsekiht oli nii tugev, et ümbrusele kiirgusallikas ohtu ei kujutanud. Ohtlikud esemed toimetati Paldiskisse radioaktiivsete ainete hoidlasse.
1999
Tartus Turu tänava ääres raudteeülesõidukoha lähedal avastati radioaktiivselt saastatud ala. Umbes 700-kuupmeetrisel alal põhjustas kiirgusohtu tseesium. Möödujaid kiirgus ei mõjutanud, neli aastat hiljem lõpetati kiirgusohtliku pinnase likvideerimine.
1994
Veebruaris avastati Tallinna sadamas konteiner, mis sisaldas umbes kaheksa tonni roostevaba terast, mille hulgast tuli välja ka üks tseesiumi sisaldav metallitükk. Konteineri sisu maeti maha Tallinna lähedale radioaktiivsete ainete matmispaika.
Septembris leiti Tallinnast Lõkke tänavalt maja juurest spordikott, milles oli konteiner radioaktiivsete ainetega. Tallinna politseiprefektuurist öeldi, et konteiner oli mõeldud tseesiumi vedamiseks. Konteiner kaalus 28 kilogrammi ja selle pinnal oli radiatsioonitase 1200 mikroröntgenit tunnis. Lubatud normaalne radioaktiivne foon on aga umbes 20 mikroröntgenit tunnis.
Oktoobris viisid vargad Saku jäätmehoidlast kaasa umbes 120 röntgenit tunnis kiirgava pöidlasuuruse metallitüki. Üks meestest paigutas selle oma Kiisal asuva eramu köögikappi. Kokkupuutes saadud kiirguskahjustuste tulemusena suri kaks inimest ja küllalt ohtliku kiirgusdoosi said kümmekond inimest.
Novembris avastati Kiisa asulas radioaktiivne kiirgus ning köögikapist leiti kiirgav metallitükk. Viis enese teadmata kiiritust saanud inimest viidi Kiisalt haiglaravile. Kiirgusallikas maeti Saku jäätmehoidlasse, kus novembri lõpus parandati ohutusmeetmeid.
1995
Päästeamet avastas Tallinna lähedal Männikul radioaktiivse aine tseesiumi, mis õnneks ei kujutanud ümbrusele peaaegu mingit ohtu. Tseesium oli malmkapslis ning seda oli alla kümne grammi. Tseesiumi kiirgas konteineri avast 2,5 röntgenit tunnis, mis lühiajaliselt ei ohusta inimese tervist. Inimest surmav doos on 800 röntgenit tunnis. Tseesiumikapsel viidi Saku radioaktiivsete ainete matmispaika.
1993
Kohtla-Järvel asuva tootmiskoondise Eesti Põlevkivikeemia mineraalväetiste tehasest varastati tseesiumi sisaldav seadeldis. Aprillis püüti vargad kinni, kinnipeetud näitasid politseile kätte ka koha metsas, kuhu varastatud seade oli maetud. Tseesiumi kavatsesid vargad maha müüa hinnaga üks gramm 9000 USA dollarit, seadmes oli 2,8 grammi tseesiumi. Kaitsepolitseinike andmetel olid mehed šokeeritud, kui kuulsid, millise radioaktiivse kiirguse nad said.
Tseesiumi radioaktiivne isotoop Cs-137 on tuumalõhestumise produkt. Cs-137 paiskus 26. aprillil 1986 Tšernobõli katastroofi tulemusena suures koguses keskkonda.
Tseesium on väga reaktsioonivõimeline, väga pehme ja enamasti kuldse värviga. Looduses on tseesium väga puhtas vormis üliharuldane, ülipuhtas vormis on tseesium hõbedaselt läikiv metall.
Tseesium võib teadlaste sõnul põhjustada südamehaigusi, varajast vananemist ning muid tervisehäireid.