10 uudist, mida võiksid teada: esmaspäev, 28. detsember

  1. Toome nõlva surmale eelnes konflikt mujal linnas

    Koht, kus 27. detsembri varahommikul leiti 45-aastase mehe surnukeha. Foto: Margus Ansu

    Pühapäeva varahommikul Tartust ülikooli peahoone tagant Toomemäe jalamilt leitud 45-aastase mehe surma põhjuse peab selgitama digilahang. Konflikt mitme mehe vahel aga tekkis ning teada on, et see sai alguse sündmuskohast kaugemal.

    OLULIST

    • Lõuna ringkonnaprokurör Toomas Liiva märkis, et politsei on kindlaks teinud kümme meest, kes on praeguse info järgi eilse kaklusega seotud.

    • 45-aastase mehe täpne surma põhjus pole veel teada. Selle selgitab Tallinnas Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis tehtav digilahang.

    Surmaga lõppenud kaklusest Tartus loe postimees.ee-st

  2. Perearstide visiidid vastsündinute juurde võivad muutuda kohustuslikuks

    Sotsiaalministeerium soovib, et perearstid hakkaksid külastama kõiki vastsündinuid. Foto: Brian Lawless/PA Wire/PA Images

    Sotsiaalministeerium soovib välja töötada seaduseelnõu, millega muudetaks perearsti või -õe koduvisiit vastsündinu koju kohustuslikuks.

    OLULIST

    • Visiidi eesmärk oleks hinnata koduseid riske ja lapsevanemate vanemlikke oskusi ning vajadusel anda soovitusi olukorra parandamiseks, vahendab ERR.

    • Visiitide ajal ilmnenud probleemide lahendamisse saaksid perearstid vajadusel kaasata ka sotsiaal- või lastekaitsetöötajaid.

    Vastsündinute paremast kaitsest loe postimees.ee-st

  3. Juubilar Levandi saladus Calgaryst: medalist jäädi ilma iluuisutaja tõttu

    Treener ja õpilane. Vladimir Sorokini ja Allar Levandi kohtumine 2011 aastal Venemaa suvistel meistrivõistlustel. Foto: Erakogu

    «Oo, te tahate huvitavaid asju teada saada!» vastab mulle telefonis väga reibas vanema mehe hääl. «Allaril tuleb ju varsti juubel, sel puhul võib tõesti sellest vanast asjast rääkida. Ta ilmselt ise ka ei tea siiani kõike.» See reibas vanem mees on Moskva külje all asuva Tšehhovi poksiklubi Vitjaz direktor Vladimir Sorokin. 1988. aastal oli ta Nõukogude Liidu kahevõistluse koondise peatreener Calgary olümpiamängudel.

    OLULIST

    • «Eestis ei tea keegi tänaseni kogu tõde, mis siis teil meeskonnavõistluses juhtus,» räägin talle. Sorokin kuulab mind, muigab omaette ning pomiseb siis oma nina alla: «Küll seda tõde teatakse!»

    • Levandile sai mõnes mõttes saatuslikuks üks teine Baltimaade sportlane, Leedu suusataja Vida Venciene.

    Kogu tõde Allar Levandi kõhuvalust suusahüppetornis loe postimees.ee-st

  4. Kassid ja koerad asuvad puuduva inimese asemele

    Kass Carlos. Foto: Margus Ansu

    Eestis elab praegu üksi rohkem inimesi kui kunagi varem ja mis võiks olla üksinduse leevendamiseks parem kui võtta endale kass või koer? Noortele paarikestele on neljajalgne sõber aga lapse eest.

    OLULIST

    • Üksikud inimesed on varjupaikade kindlad kunded, olgu see siis looma võtmine või loovutamine.

    • Üksindusele leevenduse otsimise levinumaid viise on võtta endale kass või koer. Seega – kas koos üksikute inimeste hulga kasvuga suureneb ka kasside ja koerte hulk?

    Kas lemmikloomade arv kodudes kasvab koos üksikute inimeste arvuga?

  5. Venemaa: Pentagoni keeldumine koostööst Süürias on silmakirjalik

    Vene Su-25 sõjalennukid Süürias. Foto: Scanpix

    Vene kaitseministeerium kommenteeris USA kaitseametkonna ametliku esindaja Michael Baldanza avaldust keeldumise kohta jagada Moskvaga teavet äärmusrühmituse Islamiriik (IS) sihtmärkide kohta Süürias, kuni Venemaa muudab oma strateegiat Süüria presidendi Bashar al-Assadi osas.

    OLULIST

    • Vene kaitseministeeriumi ametlik esindaja kindralmajor Igor Konašenkov märkis, et Baldanza väide kinnitas veelkord, et Pentagoni võitlus Islamiriigiga kulgeb ka edaspidi pigem sõnades kui tegudes.

    • Moskva ründab enda väitel Süürias äärmusrühmitust Islamiriik ja teisi terrorirühmitusi, ent Lääne hinnangul on suurem osa Vene õhulöökidest suunatud Assadi-vastastele mõõdukatele ülestõusnutele.

    USA ja Venemaa Süüria-teemalisest sõnasõjast loe postimees.ee-st

  6. Üksinda üle Vaikse ookeani sõudnud britt sai hakkama ajaloolise saavutusega

    John Beeden sõudis esimese inimesena üksinda üle Vaikse ookeani Põhja-Ameerikast Austraaliasse. Foto: Twitter / John Beeden

    Britt John Beeden sai hakkama enneolematu saavutusega, kui sõudis esimese inimesena üksinda ja ilma vahepeatusteta üle Vaikse ookeani Põhja-Ameerikast Austraaliasse.

    OLULIST

    • Beeden läbis 6100 meremiili pikkuse teekonna 209 päevaga, kommenteeris saavutust lühidalt: «See oli kümme, viisteist, sada korda raskem kui ma oskasin arvata!».

    • Beedeni sõnul ei huvitanudki teda nii väga rekord, vaid ookeani ületamise protsess. Keskmiselt sõudis ta päevas 15 tundi.

    Erakordsest sõudjast loe postimees.ee-st

  7. «Tuled akendes»: liiga palju Kersna enesenäitamist

    Marina Kaljurand ja Vahur Kersna. Foto: ERR

    «Üksinda kodus», «Politseiakadeemia», Vahur Kersna «Tuled akendes» ja jõulud – kes neid suudaks lahuta? Juba see lause kõlab nagu jube klišee, kirjutab Katrin Pauts.

    OLULIST

    • Kersna on ses mõttes tõeline staar, et teda nii armastatakse kui ka vihatakse (klišeedest jõuluajal ikka ei pääse!).

    • Kõige rõõmsam uudis, mis Kersna seekordses saatesarjas välja öeldi: Postimehe endine juht Mart Kadastik teeb seksijuttudes pausi ja paneb lõpuks ometi kirja oma palavalt oodatud memuaarid.

    Kersna intervjuusarja arvustust loe postimees.ee-st

  8. Soome politsei: põgenikekeskusi ründavad purjus rassistid

    Migrantide-vastane meeleavaldus tänavu oktoobris Helsingis. Foto: Scanpix

    Põgenikekeskuse vastu suunatud rünnakud pole organiseeritud, vaid need on toime pannud rassismist ja alkoholist innustust saanud vandaalid, teatas põhjanaabrite politsei.

    OLULIST

    • Ühel sügisõhtul jõi keskealine Kouvola mees end purju, sõitis taksoga kohaliku põgenikekeskuse juurde ning viskas vastu selle ust süütepudeli.

    • Soome seaduste järgi on rünnakud põgenikele peavarju pakkuvate keskuste vastu vihakuriteod.

    Soome pagulaskeskuste ründamistest loe postimees.ee-st

  9. Leetritesse nakatumise oht ei ole veel möödas

    Leetritesse nakatumist aitab vältida vaktsineerimine. Foto: Erik de Castro/Reuters/Scanpix

    Terviseameti hinnangul on tõenäosus, et keegi sel aastal leetritesse nakatub, küll väike, kuid oht ei ole täielikult möödas.

    OLULIST

    • Kuna leetritesse nakatumise peiteaeg on maksimaalselt 21 päeva, siis tuleb terviseameti hinnangul oodata kaks korda 21 päeva möödumist viimasest registreeritud haigusjuhtumist, enne kui saab kindlalt öelda, et haigusesse nakatumise ohtu enam ei ole.

    • Aastale võib sel juhul terviseameti sõnul joone alla tõmmata teadmisega, et kokku registreeriti 2015. aastal neli leetritesse haigestumist.

    Leetripuhangu tagajärgedest loe postimees.ee-st

  10. Eesti fotograafi pilt National Geographicu aasta lemmikute hulgas

    Foto: Kalmer Lehepuu

    Eesti fotograafi Kalmer Lehepuu pilt rebasekutsikast valiti National Geographcu 2015. aasta rahvalemmikute hulka.

    OLULIST

    • Lugejatel on võimalik National Geographicusse saata enda tehtud pilte, mille hulgast valitakse iga päev välja parimad.

    • Aasta kokkuvõtteks on National Geographic valinud välja rahva lemmikud, mille hulka kuulus ka Kalmer Lehepuu pilt rebasekutsikast Lõuna-Eesti metsas. 

    Vaata nunnut rebasekutsikat postimees.ee-st

Tagasi üles