Riigikantselei tellitud uuringu tulemused näitavad, et esimest korda pärast 2011. aastat on eestlaste rahulolu meie kuulumisega Euroopa Liitu (EL) vähenenud.
Euroskepsis kasvas pisut
/nginx/o/2013/06/13/1827736t1hca5d.jpg)
28. detsember 2015, 23:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui mullu oli Eesti kuulumisega ELi rahul rekordiliselt palju inimesi ehk tervelt 84 protsenti küsitletuist, siis tänavu väljendas oma rahulolu 78 protsenti vastanuist. Umbes sama paljud Eesti elanikud pooldasid ühendusse kuulumist kaks aastat tagasi.
Sealjuures vastas 19 protsenti küsitletutest, et nemad ELi kuulumisega rahul ei ole, ning ülejäänutel polnud selles küsimuses kindlat seisukohta.
Kui esmalt pidas uuringufirma Faktum & Ariko projektijuht Liina Märtin väikese languse loogiliseks põhjuseks rändekriisi, siis andmed seda siiski ei toetanud.
«Rändekriis on väga oluline teema, aga see on oluline nii nende seas, kes toetavad, kui ka nende seas, kes ei toeta. Mingit seost aga andmetest välja ei tulnud, justkui oleks toetus selle pärast langenud,» märkis ta.
Seetõttu usub Märtin, et siin ei ole tegemist mingisuguse märkimisväärse langusega, vaid põhjus on ennekõike selles, et eelmisel aastal oli rahulolu euroliitu kuulumisega tavapäratult suur.
Mullustest tulemustest rääkides ütles uuringujuht, et ennekõike torkas toonaseid andmeid uurides silma asjaolu, et rahulolu ELile oli erakordselt suur just 60–74-aastaste inimeste hulgas. Tänavu oli see samas sihtrühmas märkimisväärselt kahanenud.
«Need inimesed tõid eelmisel aastal hästi olulisena välja julgeolekutemaatika. Kuna tollel ajal oli hästi aktuaalne teema Ukraina kriis, siis võib arvata, et ehk võis põhjus olla selles, et 60–74-aastased inimesed tajusid ELi kui julgeoleku tagajat selle kriisi kontekstis,» püüdis Märtin mulluseid tulemusi tõlgendada.
«Alati on uuringutes mingi osa statistilisi kõrvalekaldeid ja muid nüansse, mis võivad tulemusi mõjutada. Seetõttu ei tasu ühest muutusest suuri järeldusi teha,» sõnas ta, põhjendades, miks ei tähenda uuringu tulemus kohe seda, et eestlased ei toeta enam ELi.
«Kui ka järgmisel aastal uuring kinnitab, et [ELi pooldamine] on veel langenud, siis me saaks juba rääkida langusest. Praegusel juhul on lihtsalt tegemist tagasilangusega üle-eelmise aasta tasemele,» lisas Märtin.
Uuringufirma Faktum & Ariko novembris tehtud uuringu käigus küsitleti 500 Eesti alalist elanikku vanuses 15–74 aastat.