«Ma arvan, et see on just hea näide eraalgatuslikust kogukonna tegevusest, kus mittetulundusühing ja lasteaed head koostööd teevad. Vanemad on rahul: kui vanem käib lasteaias, ei pea nooremat teise linnaotsa lastehoidu vedama. Meil ongi palju just samade perede või naabrite lapsi,» rääkis Laas.
«Tegime lastehoiu täiesti siiras heas usus, ma olen ise lapsevanem ja lasteaia hoolekogus olles tahtsin lasteaeda aidata,» rääkis Laas. Tema sõnul nähti renditulu kui lisateenimisvõimalust lasteaiale. Lastehoiule renditavad kolmanda korruse ruumid seisid varem suuresti kasutuseta: ühes oli raamatukogu, mis koliti väiksemale pinnale, teises meditsiiniõe kabinet, mida enam vaja polnud.
Toona oli järjekorras 200-300 last, samal ajal käisid lasteaiaõpetajad kahel töökohal, et endale väärilist palka teenida. «Neile sai pakutud kohapeal lisateenimisvõimalust. Tänaseks pole meil enam ühtegi lasteaiaõpetajat tööl. See on ka kvaliteediküsimus, et meil töötavad ikka põhikohaga ja töölepingu alusel õpetajad, mitte töövõtulepinguga,» sõnas Laas.
Küsimuses, kas lasteaia õpetaja võib olla lastehoius juhatuse liige, Laasi sõnul huvide konflikti ei nähtud, sest õpetajal ei ole majanduslikku otsustusõigust.
Laasi sõnul ei ole lastehoid lasteaiaga muus osas seotud, kui et on sõlmitud rendileping ja köögist tellitakse lastele toitu. «Ka mõned üritused korraldame koos: näiteks kui käime teatrit vaatamas, maksame meie oma ja lasteaed oma kulud,» sõnas Laas.
Lasteaia direktor Riina Läll selgitas, kuidas rendihind paika pandi. «Lähtusime kehtivast ruumide kasutusse andmise hinnakirjast ning tegime arvestuse, mis katab tekkivad kulud lasteaiale, sealhulgas kommunaalkulud,» sõnas Läll, et rendihind on tõepoolest kokkuleppeline. «Arvestuse aluseks on aga kehtiv ruumide rentimise tunnihind. Sealt on meie jaoks see segaduse põhjus tekkinud.»