L, 2.07.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Audit: Kelmiküla lasteaia ruumide rentimine lastehoiule tekitab korruptsiooniohu

Merike Teder
, reporter
Audit: Kelmiküla lasteaia ruumide rentimine lastehoiule tekitab korruptsiooniohu
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Kelmiküla lasteaed
Kelmiküla lasteaed Foto: Toomas Huik

Tallinna sisekontroll leidis oma auditis, et Kelmiküla lasteaed on andnud hoone kolmanda korruse ruumid lapsehoiuteenust pakkuva SA Kelmiküla Lapsed kasutusse, võttes raha tegelikust kasutusest vähemate tundide eest ning tekitades lasteaiatöötajaid sihtasutusse võttes korruptsiooniohu.

Audit tõi välja, et lasteaial on sihtasutusega rendileping ürituste korraldamiseks nädalas ligi 20 tunni ulatuses, tegelikult osutatakse aga ruumides laste päevahoiuteenust ligi 50 tundi nädalas. Seejuures kasutab üürnik ainult renditasu, kommunaalteenuste ja hoolduskulude eest eraldi ei tasuta.

«Selline korraldus ei taga, et ruumide kasutamisest tekkivad kulud kaetakse ning lasteaiale võib ruumide kasutusse andmine tekitada tulu asemel hoopis kulu,» märgib linna sisekontrolör oma seletuskirjas. «Kuna kõnealuste ruumide kasutusse andmiseks ei ole korraldatud ka avalikku pakkumismenetlust ning Kelmiküla lasteaia ruumide puhul on rakendatud haridusameti kehtestatud hinnakirjast soodsaimaid hindu, on oht, et nimetatud asutuste eelistamisega on eksitud korruptsioonivastase seaduse põhimõtete vastu,» resümeerib ta.

Lisaks toob sisekontrolör välja, et ruume kasutava SA Kelmiküla Lapsed juhatuse liikmed on ühtlasi ka Kelmiküla lasteaia majandusjuhataja ja õppealajuhataja ning osa asutuste personalist (õpetajad) kattub.

Kelmiküla lasteaia direktor Riina Läll selgitas, et 2011. aastal ei olnud lasteaia eesmärk mitte ruume rendile anda, vaid luua juurde lisavõimalusi lastehoiuks. «Lasteaiakohti oli Tallinnas puudu ja renditavaid ruume piisavalt üle. Seetõttu ei teinud ka avalikku pakkumismenetlust, vaid soovisimegi anda osa ruume kasutusse sihtotstarbeliselt, tehes nn pilootprojekti lapsehoiuteenuse pakkumisel,» märkis Läll.  

Ka sihasutuse nõukogu liige Ave Laas meenutas, et viis aastat tagasi lõid lapsevanemad ja õpetajad ühiselt sihtasutuse selleks, et tekitada pikas lasteaiajärjekorras olevatele peredele alternatiiv. «Tekkis süsteem, kus väiksemad lapsed saaksid samas majas hoius käies pikka järjekorda sisse kasvada,» ütles Laas.

«Ma arvan, et see on just hea näide eraalgatuslikust kogukonna tegevusest, kus mittetulundusühing ja lasteaed head koostööd teevad. Vanemad on rahul: kui vanem käib lasteaias, ei pea nooremat teise linnaotsa lastehoidu  vedama. Meil ongi palju just samade perede või naabrite lapsi,» rääkis Laas.

«Tegime lastehoiu täiesti siiras heas usus, ma olen ise lapsevanem ja lasteaia hoolekogus olles tahtsin lasteaeda aidata,» rääkis Laas. Tema sõnul nähti renditulu kui lisateenimisvõimalust lasteaiale. Lastehoiule renditavad kolmanda korruse ruumid seisid varem suuresti kasutuseta: ühes oli raamatukogu, mis koliti väiksemale pinnale, teises meditsiiniõe kabinet, mida enam vaja polnud.

Toona oli järjekorras 200-300 last, samal ajal käisid lasteaiaõpetajad kahel töökohal, et endale väärilist palka teenida. «Neile sai pakutud kohapeal lisateenimisvõimalust. Tänaseks pole meil enam ühtegi lasteaiaõpetajat tööl. See on ka kvaliteediküsimus, et meil töötavad ikka põhikohaga ja töölepingu alusel õpetajad, mitte töövõtulepinguga,» sõnas Laas.

Küsimuses, kas lasteaia õpetaja võib olla lastehoius juhatuse liige, Laasi sõnul huvide konflikti ei nähtud, sest õpetajal ei ole majanduslikku otsustusõigust.

Laasi sõnul ei ole lastehoid lasteaiaga muus osas seotud, kui et on sõlmitud rendileping ja köögist tellitakse lastele toitu. «Ka mõned üritused korraldame koos: näiteks kui käime teatrit vaatamas, maksame meie oma ja lasteaed oma kulud,» sõnas Laas.

Õiglane rendihind 

Lasteaia direktor Riina Läll selgitas, kuidas rendihind paika pandi. «Lähtusime kehtivast ruumide kasutusse andmise hinnakirjast ning tegime arvestuse, mis katab tekkivad kulud lasteaiale, sealhulgas kommunaalkulud,» sõnas Läll, et rendihind on tõepoolest kokkuleppeline. «Arvestuse aluseks on aga kehtiv ruumide rentimise tunnihind. Sealt on meie jaoks see segaduse põhjus tekkinud.»

Ta kinnitas, et haridusameti kehtestatud hinnakirjast  soodsamaid hindu pole rakendatud. «Küll aga lubab see käskkiri teha soodustusi pikaajalisel ruumide kasutamisel.» 

Ka Laas ei leia, et lastehoid rendi eest liiga vähe maksab. Rendileping on tema sõnul linnavaraameti poolt ette antud lepingu põhjal heas usus tehtud. «Üks arve jääb 1000 euro kanti, see sisaldab ka toitu, mis köögist tuleb. Minu teada on Kelmiküla lasteaia ruutmeetri hind linna üks krõbedamaid, kuid see on ka mõistetav, tegu on ikkagi kesklinna ruumidega. Vastavalt lepingule kajastuvad kommunaal[kulud] rendi hinna sees ja maksame juurde toitlustuse vastavalt kehtestatud hinnale ja kohalkäivate laste arvule. Kindlasti on punkte, mida saame läbipaistvuse huvides parandada,» nõustus Laas.

Tähtajatult sõlmitud lepingu tingimusi vaadatakse kord aastas üle. «Jaanuaris on meil plaanipärased läbirääkimised lasteaiaga lepingu uuendamiseks ning siis saab vead ka parandada,» oli Laas valmis muudatusteks.

«Loomulikult vaatame nüüd auditi tulemuste põhjal asjad üle ning teeme vastavad korrektuurid,» ütles ka Läll. «Rendihinna tõstmine ja sellest saadav kasu pole eesmärk, sest igasugune hinna tõstmine toob kaasa hinnatõusu ka teenuse tarbijale (lapsevanemale) ja seda me ei soovi,» lisas direktor.

Tallinna haridusamet ütles Postimehele, et lastehoid loodi lastevanemate soove silmas pidades ruumidesse, mida tervisekaitse nõuete tõttu ei olnud lasteaial võimalik kasutada, küll aga sobisid need lastehoiu teenuse pakkumiseks. «Auditi tehtud märkustega haridusamet nõustub ning puudusi on juba asutud kõrvaldama,» ütles haridusameti kommunikatsioonispetsialist Leini Jürisaar, täpsustamata aga, mida selleks tehakse.

--

Teine sarnane juhtum veel

Tallinna sisekontrolli audit leidis lasteaedade ja koolide kontrollimisel veel teise juhtumi, kus ruumide kasutusse andmine on vastuolus linnavara kasutusse andmise korraga, sest ruumid on vaatamata nende püsivale kasutamisele antud kasutusse tunnihinna alusel.

Nimelt on Tallinna Täiskasvanute gümnaasium sõlminud tähtajatu lepingu osaühinguga SEANIL keldrikorrusel oleva ruumi kasutamiseks käsitööringi tegevuseks kolmeks tunniks nädalas. Tegelikult kasutab ettevõte ruumi ja selle ees olevat koridori tootmistegevuseks ning kokkulepitud ajast tunduvalt enam. Ka sel juhul kommunaalteenuste ja hoolduskulude eest eraldi ei tasuta.

* Tallinna linna sisekontrolöri teenistus auditeeris ajavahemikul maist oktoobrini 2015 kuut asutust: Tallinna Saksa gümnaasium, Tallinna Laagna gümnaasium, Tallinna täiskasvanute gümnaasium, Tallinna 21. kool, Tallinna Kelmiküla lasteaed ja Tallinna lasteaed Õunake.

* Auditeeritav periood oli 2014. a ja 2015. a neli esimest kuud.

Märksõnad
Tagasi üles