Turvakeskus: Tallinna lapsed satuvad üha enam süstla otsa

FOTO: Andrus Eesmaa / Järva Teataja

Kui seni olid Tallinna Laste Turvakeskusse sattuvad noored enamasti alkohoolikud, siis tänavu narkomaanid, rääkis keskuse juht Erki Korp.

«Mitu meie turvakeskuse tüdrukut elasid enne turvakeskusesse sattumist vanemate meestega, kes kaubitsevad fentanüüliga. Tüdrukud ise süstisid ennast ja nende kaudu levitati aineid ka koolides,» rääkis Korp ajalehele Pealinn.

Turvakeskuse juhi sõnul oli paar eelmist aastat süstivate sõltlaste arv keskuses marginaalne, nüüd aga on neid juba arvestatav hulk ja eriti rängalt on n-ö süstla otsas just tüdrukud.

Kui viimastel aastatel oli alaealiste alkoholisõltlaste arv turvakeskuses suurem kui uimastipruukijate oma, siis nüüd hakkab vaekauss Korpi sõnul teisele poole kalduma.

«2009. aastal oli 2/3 alkohoolikud ja kolmandik narkosõltlased, sel aastal on enamus suuremad poisid ja tüdrukud narkotaustaga,» tõdes Korp, kuid lisas, et enamasti on tegemist siiski segatarbimisega, kus manustatakse seda, mis parasjagu käepärast.

«Ja segatarbimine on ka narkootikumide puhul – manustatakse seda, mis kätte satub. On heroiini, korgijooki, amfetamiini, kanepit, LSDd.»

Nii mõnegi 14-15-aastase puhul on tegemist juba tõsise sõltuvusega. Turvakeskusesse tulles kannatas ränkade võõrutusnähtude all ligi viiendik noortest. «Väga paljud meie lapsed on uimasteid pruukinud juba mitmeid aastaid,» rääkis Korp.

Ly Kallas Põhja prefektuuri korrakaitsebüroost märkis, et politseistatistika kohaselt on alaealiste narkootikumide pruukimise fikseerimine vähenenud.

«Samas ei saa selle järgi otseselt väita, et noorte hulgas on narkootikumide tarvitamine samuti vähenenud,» ütles Kallas.

«Tegelikkuses on endiselt selliseid noori, kes paar aastat tagasi, kui majandus kasvas kiiresti ja noorte taskuraha oli arvestatav, tarvitamist alustades ei mõelnud sellele, milliseks probleemid kasvavad.»

Tavaliselt saavad probleemid alguse väiksematest pahedest – esmalt sigaretid ja vesipiip, siis alkohol.

«Kui joomisest enam kaifi ei saa, minnakse järgmiste ainete juurde. Lõpuks ma ei tea, mis seal kõik kokku ära proovitakse, eksperimenteeritakse,» rääkis Korp.

«Igasugust jama annab endale sisse tõmmata – välgumihkligaasi ninast sisse – tekitavat hallutsinatsioone, erinevaid seeni süüakse, internetist saab helikaifi. Maailm on nii kirju, et ei oskagi aimata, kust igalt poolt võib kaifi kätte saada,» lisas turvakeskuse juht.

«Asjad lähevad järjest halvemaks, mingist hetkest nad enam sellest enam mõnu ei tunnegi, on lihtsalt selline rutiin, mida väikeses seltskonnas elatakse. Varastavad, luusivad, müüvad, diilerdavad.»

Tagasi üles