Rain Rosimannus vassis Autorollost rääkides

Mida jõulu eel Postimehele intervjuu andnud Reformierakonna hall kardinal Rain Rosimannus Autorollo juhtumiga seoses rääkimata jättis? Rosimannuse väiteid kontrollides avastasime tema jutus olulisi vasturääkivusi. 

«Minagi tean üksnes niivõrd, kuivõrd Väino (Pentus) meile pere ühistel söömaaegadel tahtis rääkida. Või kuivõrd ta minult abi küsida söandas. Mida juhtus nende kümne aasta jooksul, mil Väino Autorollos töötas ja mina tema pere liige olin, väga harva.»

Nii sõnastas pankrotivaidluses kahes kohtuastmes kaotajaks jäänud poliitik Rain Rosimannus 21. detsembri usutluses Postimehele oma teadmiste ulatuse oma äia Väino Pentuse firmas Autorollo toimunu kohta. Samas intervjuus rääkis Rosimannus end süütuks mitmes episoodis, milles kohus on tal süüd näinud.

Postimees otsis Autorollo pankrotipesast üles Rosimannuse ajaleheveergudel olematuks räägitud faktid ja vestlused. Neist olulisim on see, mis puudutab Rosimannuse äiapapa Väino Pentuse kasutuses olnud liisinguauto äravõtmist panga poolt, mistõttu tuli Rosimannusel Väino Pentust mitmel korral sõidutada..

Sellesama autost ilma jäämisega põhjendas Rosimannus Postimehele ka kurikuulsaid Autorollo rahaülekandeid riigikogust:

«Meil oli auto, Väino auto võttis pank liisinguvõlgnevuse katteks ära. Nii me sõidutasime Väinot, kui tal oli vaja midagi teha. Aga me olime ju riigikogus tööl, meil oli muud ka teha. Väino oli mingi aja vabatahtlikul haiglaravil ja haiguslehel kesklinna lähedal, tema kodu aga Viimsis. Mitte alati ei jõudnud me muude asjatoimetamiste kõrvalt Väinot Viimsisse viia. Kui tal oli vaja mingeid asju arvutiga ajada, tegi ta seda seal, kus parajasti võimalik oli. Haiglast riigikokku või meie koju Pikale tänavale oli hea lühike suts. Viimsi oli liiga kaugel. Kui Väinol oli kiiresti vaja midagi arvutis teha, tegi ta seal, kus meil oli võimalik teda sel hetkel enda päevakava arvestades transportida.»

Nii sõidutatigi Rosimannuse väitel Väino Pentus riigikogusse internetipanga tehinguid tegema. Seda juttu kontrollides avastas Postimees Rosimannuse versioonis suure vasturääkivuse.

Esiteks on kohus nimetanud sellist põhjendust interneti rahaülekannetele praegusi tehnilisi lahendusi arvestades eluliselt ebausutavaks.

Riigikogust Autorollo arvelt tehtud ülekanded

• 3. mai 2010

  Keit Pentus ja Rain Rosimannus viibisid riigikogus.
  14.55 tehakse Autorolloga seoses kaks pangaülekannet riigikogust.
  (Neli päeva varem oli Keit Pentus lubanud vastavad ülekanded «ise ära toimetada».)

• 4. mai 2010

  Keit Pentus ja Rain Rosimannus viibisid riigikogus.
  12.51 vaadatakse riigikogust Autorollo pangakontot.

• 6. mai 2010

  Keit Pentus ja Rain Rosimannus viibisid riigikogus.
  10.01 tehakse riigikogust Autorollo kontolt pangaülekanne.

• 10. mai 2010

  Keit Pentus ja Rain Rosimannus viibisid riigikogus.
  12.48 vaadatakse riigikogust Autorollo pangakontot.
  12.58 tehakse riigikogust Autorollo kontolt pangaülekanne.
  13.34 tehakse riigikogust Autorollo kontolt pangaülekanne.

• 31. mai 2010

  16.13–16.27 vaadatakse riigikogust Autorollo pangakontot.

• 8. juuni 2010

  Keit Pentus ja Rain Rosimannus viibisid riigikogus.
  12.18–12.23 vaadatakse riigikogust Autorollo pangakontot.

Kuid teine, Postimehe avastatud vastuolu Rosimannuse jutus on mitu korda suurem: 2010. aasta mais, kui riigikogu arvutitest tehti Autorollo arvelt ülekandeid, oli Väino Pentusel auto endiselt alles.

Swedbank võttis tema liisitud Mercedese Autorollolt tagasi alles neli kuud hiljem, 2010. aasta septembris. Seda tõendab Postimehe valduses olev auto üleandmis-vastuvõtmisakt.

8. septembril 2010 võttis Swedbank tagasi OÜ-le Autorollo liisitud hõbedase Mercedes-Benz E200 läbisõiduga 181 327 kilomeetrit. Auto üleandmise-vastuvõtmise aktis on kirjas, et liisinguvõtja ei viibinud auto üleandmisel. Foto: Pm

Samaga – Väino Pentusel polnud enam autot – õigustab Rain Rosimannus seda, et viibis 2010. aasta mais Autorollo kontoris ja osales firma arvutite äraviimises. Tegelikult juhtus seegi neli kuud enne autost ilmajäämist, kuid seda Rosimannus usutluses Postimehele ei maini:

«Kui isa palub teil aidata kontorist asju ära tuua, sest kulude kokkuhoidmiseks on mõistlik kontori pidamisest loobuda, ja tema enda auto on pank ära võtnud, kas te siis ütlete, et ei, ma ei tea, kas ma ikka saan minna tooma, sest ma ei tea, mida selle kohta võib mõne aasta pärast öelda või välja mõelda mõni teie vaenlane? Ma ikkagi tahaks aru saada, kuidas see, et ma tõin sealt Väino palvel Väino juurde koju mingid asjad ära, näitab midagi muud kui seda, et ma aitasin tal asju transportida?»

Sama juhtumiga seoses mainib ta Postimehele intsidenti kontoris arvutijuhtmetega ega näe, et arvutijuhtme seinast tõmbamine võiks näidata, justkui osalenuks tema Autorollo juhimises.

«Mul ei olnud lõpmatult aega seal kohmerdada. Ühe arvuti juhe oli isoleeriga seina külge käkerdatud, ma tõmbasin selle isoleeri seina küljest lahti. Väga dramaatiline episood, aga mida sellest järeldada? Et ma olen selle tõttu firma juht ja omanik?»

Küll ei maini Rosimannus Postimehele poole sõnagagi ettevõtte otseseid juhtimisotsuseid, mida ta samal visiidil langetas, kui nõudis endale kohe kahe avariilise haagise müügiarve koostamist.

Kohtumaterjalide hulgas on selle tõestuseks tollal Autorollo juhtimisega seotud olnud Janos Sillamaa seletuskiri.

Seletuskiri

Mais 2010 tulid Rain Rosimannus ja Siim Roode Autorollo kontorisse ja palusid minul teha kaks müügiarvet. Müügiks läks kaks avariilist haagist, see tehing pidi aitama maksta firma võlgu. Need arved olid viimased, millel minu allkiri ja mis olid tehtud vesipildiga paberile. Arvutit Rain sulgeda ei lasknud lihtsalt rebis juhtmed välja, Roode vaatas seda jahmunult pealt. Rain võttis arvuti kaasa, auto ja dokumendi käskis viia Väino Pentusele.

Janos

Kolmas oluline vasturääkivus Rosimannuse intervjuus Postimehele puudutab tema suhtlust erakonnakaaslase Siim Kallase Swedbankis töötanud poja Ülo Kallasega, kes 2008. aastal aitas Autorollole laenu saada. Rosimannus jätab avalikkusele mulje, justkui piirdunuks tema roll pangalaenu saamisel formaalse kirjavahetusega:

«Kui ma paari sõbra käest omakorda maad kuulasin, nimetas keegi Ülo Kallast Swedbankist, ja mulle meenus, et oleme ühe ühise sõbra sünnipäeval teineteist korra näinud. Tundus, et vähemalt võiks õnne proovida ja tema käest küsida, kuidas käituda või kuhu pöörduda./…/

Esimesel kohtumisel pangas olin Väino, Pohla ja Kallase kohtumise juures. Kohtumine lõppes Kallase tõdemusega, et tema nii väikeste summade üle ei otsusta, aga ta annab asja edasi otsustamiseks neile, kelle pädevuses see on. See oli minu ainus pangaskäik seoses Väino firmaga. Meil ei olnud Ülo Kallasega mingeid isiklikke suhteid ega ärilisi kokkupuuteid ei enne, siis ega ole olnud ka hiljem.»

Rosimannuse väite asetab hoopis teise valgusesse Autorollo pankrotitoimkonna valduses olev Rosimannuse ja Kallase e-kirjavahetus. Sealt nähtub pikem ja üksikasjalikum kokkupuude. Autorollo asjadest enda väitel täiesti eemal seisnud Rosimannus räägib kirjavahetuses ettevõtte autoliisingulepingute marginaalidest, liisingukohustuste pikkustest ja kütusetarnetega seotud hinnapoliitikast.

Tsiviilvaidluse kohtumaterjalide seas seda kirjavahetust pole, sest nende esitamisega jäädi hiljaks. Kohus keeldus neid toimikule tagantjärele lisamast. Postimees avaldab selle kirjavahetuse Autorollo pankrotitoimkonna loal.

Rosimannuse e-kirjavahetus pankur Ülo Kallasega

 

Saatja: Rain Rosimannus

Adressaat: Ülo Kallas

10. veebruar 2008
kell 18.24

10. veebruar 2008 kell 18.24

Tere,

Tõnis Haavel soovitas allolevas asjas just Sinu kui asjatundja poole pöörduda. Ma ei tea, kas ta jõudis ka ette helistada.

Asi nimelt selles, et mu peaaegu-äi Väino Pentus, kes praegu juhib üht firmat, otsib parimat võimalust saada laenu managment-buy-out tüüpi tehinguks.

Oled Sa valmis ta millalgi lähiajal vastu võtma ja ära kuulama?

Parimatega,
Rain Rosimannus

 

Saatja: Ülo Kallas

Adressaat: Rain Rosimannus

10. veebruar 2008
kell 18.42

10. veebruar 2008 kell 18.42

Tere,

Muidugi olen. Kas teisipäev kl 15.00 sobiks?

Ülo Kallas

 

Saatja: Rain Rosimannus

Adressaat: Ülo Kallas

10. veebruar 2008
kell 19.53

10. veebruar 2008 kell 19.53

Sobib. Tulevad Väino Pentus (ostja) ja Tiit Pohl (müüja).

Kuhu tulla?

 

Saatja: Ülo Kallas

Adressaat: Rain Rosimannus

10. veebruar 2008
kell 22.10

10. veebruar 2008 kell 22.10

Liivalaia 12. See on Hansapanga peamaja pöörduksega sissepääs (uks on Liivalaia tn poole).

 

Saatja: Rain Rosimannus

Adressaat: Ülo Kallas

12. veebruar 2008
kell 17.11

12. veebruar 2008 kell 17.11

Fwd: AUTOROLLO ARUANDED !!!!!

Saadan mõned materjalid.

Manustena kirjaga kaasas:
OÜ AUTOROLLO 2006 bilanss ja kasum.doc;
PANGALE BILANSS JA KASUMIARUANNE AUTOROLLO 31.10.07.doc.

 

Saatja: Ülo Kallas

Adressaat: Rain Rosimannus

13. veebruar 2008
kell 10.09

13. veebruar 2008 kell 10.09

Tere,

Küsiksin natuke juurde:

1. Bilansist jääb ebaselgeks, millised on ettevõtte intressikandvad lühiajalised võlad. Seal on nimelt kaks rida – „võlakohustused“ ja „võlad ja ettemaksed“.

2. Hinnanguliselt milline võiks olla keskmine Autorollo autopargi järgi jäänud kasutusiga?

Ülo

 

Saatja: Rain Rosimannus

Adressaat: Ülo Kallas

13. veebruar 2008
kell 23.28

13. veebruar 2008 kell 23.28

Autopargi kohta vastab Väino homme ise täpsemalt. Aga nii palju kui mina aru sain, on neil üldine poliitika, et nad ei kasuta ühtki autot üle 8 aasta.

Siis müüvad ja võtavad uued liisingusse. Sealt vanusest alates tuleb liiga palju kulutada parandamisele ja see ei tasu ära.

Nii et 3-4 aastased liisingud, siis 4-5 aastat kasutust otsa ja uued.

19 auto vanuselise jagunemise ilmselt homme saadab.

Kirjale lisatud raamatupidaja Maris Metsise meil Autorollo võlakohustuste kohta.

 

Saatja: Rain Rosimannus

Adressaat: Väino Pentus, Tiit Pohl

27. veebruar 2008
kell 8.55

27. veebruar 2008 kell 8.55

(Kiri sisaldab oluliste kärbetega dokumenti pealkirjaga «Ettevõtte tegevusloogika», kus on maha tõmmatud umbes lehekülje jagu eelnevalt koostatud teksti, mis võinuks näidata OÜ Autorollo tegevust ja lepingutega võetud kohustusi pangale mitte parimast küljest – toim)

 

Saatja: Rain Rosimannus

Adressaat: Ülo Kallas

6. märts 2008
kell 19.40

6. märts 2008 kell 19.40

Ahoi,

Küsin nõu seoses Autorollo laenuküsimisega.

Nüüd on siin küsitud ja vastatud juba mitu nädalat. Viimane kõne hr Lukilt (laenuhaldur – toim) ütles, et:

Analüütikule ei meeldi 1-aastased lepingud. Kindlasti võib neid ju ka pikemaks ajaks teha, siiani (10a kestel) on see olnud Autorollo enda soov, sest kütusehinnad muutuvad ja tariifid ühes sellega.

Ta tahaks näha nii veolepinguid klientidega kui ka veokite liisinglepinguid pangaga. Ses osas pole mingit kahtlustki, et Autorollo kliendid (Arco Transport ja Ruukki) kumbki ei ole lepingute avaldamisega nõus. Niisamuti ei ole ilmselt Nordea Pank vaimustatud oma liisinglepingute avaldamisest Hansapangale. Et kui põhistatud sellised pärimised üldse on ja mis siis nüüd edasi? Kui Hansa tahab autoliisinguid üle võtta, siis see on kindlasti võimalik, kui tingimused on sama head kui Nordeas (minu teada on liisinguintress neil seal 1.04%+Euribor). Aga seda võiks siis ju ka otse öelda.

Küsiti tagatiste kohta ja vihjati Krediidipanga (ajab siin ilmselt sassi Kredexiga – toim) garantiile. Mis selline asi tavapäraselt garantiisaajale maksma läheb?

Vabandust tülitegemise pärast, aga kelle käest ma ikka küsin.

Parimatega,
RR

 

Saatja: Ülo Kallas

Adressaat: Rain Rosimannus

7. märts 2008
kell 9.16

7. märts 2008 kell 9.16

Rain,

Väga õige, et minu poole pöördud.

(Järgneb pikk tekst päringute esitamise põhjendustega – toim)

Muide teisest teemast – kas mäletad Ummi sünnipäeval kui olime baarileti ääres mängude alguses – Ummi süüdistas mind liigses luuseri suhtumises. Ja ütles, et näed Rain küll tuli võitma:)

Võid rahulikult veel meilida või helistada kui küsimusi tekib. Kuna selle tehinguga tegeleb Marko, siis pole ma pisidetailidega kursis, aga võin alati rohkem süveneda.

Ülo

 

Saatja: Rain Rosimannus

Adressaadid: Ülo Kallas

15. aprill 2008
kell 10.19

15. aprill 2008 kell 10.19

Tere,

Kuulsin, et pärast rohkem kui kuu pikkust marineerimist, kõigi lepingute ümbertegemist panga näpunäidete järgi ja muud sadat imet, mh ka ostuks vajaliku firma tegemist, käenduse lubamisi ja laenuohvitseri kinnitust sealjuures, et 98% tõenäosusega laenu saab („muidu poleks ma seda ette võtnudki“), teatati täna siiski, et Hansa senisele juhile OÜ Autorollo ostuks laenu ei anna.

Ehk on vähemasti mingit põhjust võimalik selgitada, miks nii. Ja mis edasi.

Parimatega,
Rain

 

Saatja: Ülo Kallas

Adressaat: Rain Rosimannus

16. aprill 2008
kell 11.42

16. aprill 2008 kell 11.42

Rain,

Kui see nii on, siis on tõesti äärmiselt piinlik lugu. Ma proovin võimalikult kiirelt järgi uurida.

Ülo

 

Saatja: Ülo Kallas

Adressaat: Rain Rosimannus

28. aprill 2008
kell 10.09

28. aprill 2008 kell 10.09

Rain,

Vabanda, olin vahepeal ära puhkusel. Sain nüüd tiba rohkem selgitust.

/…/

Ma ei tea kas seda on Väinole kommunikeeritud, aga vahepeal on selle projektiga ikkagi aktiivselt edasi tegeletud. Nüüd on meie inimesed ka positiivse otsuseni jõudnud ja oodatakse Kredexi vastust.

Anna palun veel teada kui asi kuidagi toppama jääb või ma kuidagi muudmoodi aidata saan.

Ülo

Teet Järvekülg, OÜ Port One omanik ja Autorollo suurim võlausaldaja kommentaar

21. detsembril 2015 «rääkis» Rain Rosimannus Autorollo asjas Postimehes «suu puhtaks». Endise riigikogu liikme madal stiil, läbiv sildistamine ja keerutamine räägivad meile enim temast endast.

Kurb, et Pentused ja Rosimannused räägivad Autorollost igal pool, aga mitte tsiviilkohtus, uurija juures või kriminaalkohtus, kus esitatud muinasjutt läbi ei läheks. Mida oli neil varjata või karta, et ametiasutustes selgituste andmisest kategooriliselt keelduti?

Hästi «siiras» on see, kuidas mees räägib oma põhimõttest kohut mitte mõjutada – aga just sellega ta oma artiklis tegelebki! Loogika on arusaadav: tähelepanu juhitakse Autorollos toimunult ja seal tegelikult toimetanud inimestelt teistele, neid sildistades ja mustates, välistades justkui enesestmõistetavana Keit Pentus-Rosimannuse osaluse. Igaühel, kes Autorollo kaasust lähedalt tunneb, tekiks samad küsimused mis 2012. aastal tööle asunud uuel pankrotitoimkonnal.

Kuidas saadi laenu nii avantüristlikuks projektiks, samal ajal kui Swedbankil puudus laenuga seotud äriprojekt (sic!)? Milliste andmete alusel Kredex garantii andis? Kuhu kadus ettevõttest 3,5 miljonit krooni (kohtulik uurimine ei tuvastanud autojuhtidele makstud musta palka)? Miks asuti sisuliselt pankrotis olevast ettevõttest vara välja kantima peaaegu avalikult, kartmata prominentsete ja jõuliste võlausaldajate Kredexi ja Swedpanga poolset paljastamist? Miks tundus esialgses pankrotiprotsessis valitsenud Kredexi ja Swedbanki põhihuviks olevat pankroti raugemine? Kuidas jõudis Autorollost välja viidud vara Rain Rosimannuse sõbra ettevõttesse? Kelle kasuks pöörati Läti rahapesufirmasse saadetud raha? Miks valetas ja keerutas Keit Pentus-Rosimannus Autorollo kohta antud intervjuudes, selle asemel et oma isa aususega aidata? Ja miks tegutses prokuratuur antud uurimises valikuliselt?

Perekond Rosimannusele teadmiseks veel niipalju, et Väino Pentuse maja müügist saadud 650 000 kroonist 600 000 krooniga kaeti tema tütre maja ostuks võetud laenu omaosalus ja ka ülejäänud 50 000 ettevõttesse ei jõudnud.

Jutt sellest, et Autorollo väljastatud arvete eest tuli võlgnikule sularahas kümme protsenti tagasi maksta selleks, et arve varem tasutaks, on lollus kuubis – kes niimoodi teeks?

Küll ajapikku tulevad välja ka muud seni varjatud asjaolud nii selles kui ka teistes asjades.

Vastamata jäänud küsimused

Postimees saatis vasturääkivuste selgitamise palve Rain Rosimannusele teisipäeva pärastlõunal, kuid kolmapäeva õhtuks polnud muidu kiire e-kirjadele vastajana tuntud Rosimannuselt vastust saabunud.

 

Saatja: Risto Berendson

Adressaat: Rain Rosimannus

5. jaanuar 2016
kell 15.02

5. jaanuar 2016, kell 15.02

Lugupeetud Rain Rosimannus,

tulenevalt Teie viimasest intervjuust Postimehele Autorollo teemal tekkis meil paar küsimust. Loodetavasti on Teil aega neid küsimusi selgitada.

Te mainite, et pärast esmast kontaktivõtmist Ülo Kallasega puudus Teil seoses Autorolloga igasugune suhtlus. Vahest Te täpsustate, mil määral Te Ülo Kallasega Autorollo asjus suhtlesite?

Teine küsimus puudutab Väino Pentuse sõidutamist seoses temalt liisinguauto äravõtmisega. Miks pidi Väino Pentus kasutama riigikogulase kallist tööaega, kui piisanuks ka odavama taksoteenuse kasutamisest? Kuidas Te Väino Pentuse toonaseid sõidutamise ning abistamise asjaolusid põhjendate? Täpsustan – on andmed, et Väino Pentusel sel ajal siiski võis auto olla.

Parimat,
Risto Berendson,
Postimehe uuriva toimetuse reporter