ERSO peasponsoriks saab vaid 300 000-kroonise panusega

ERSO.

FOTO: Peeter Langovits / Postimees

Eesti rahvusliku uhkuse ERSO arveldusarved olid eile maksuvõla pärast arestitud, orkestri direktori kohusetäitja Anneli Unt pidas pingelisi läbirääkimisi nende taasavamiseks.



«Maksuvõlg on 1,5 miljonit krooni, ma ei saa teie küsimustele vastata, sest tegelen sellega, et arved lahti saada. Maksuvõlg on karm asi,» lausus Unt.

Maksu- ja tolliameti andmeil oli ERSO maksuvõlg eile 1 396 291 krooni. Intressideks oli kogunenud 19 939 krooni.

Avalikkus on viimastel nädalatel väsimuseni kuulnud, et orkestri eelmine direktor Andres Siitan rikkus finantsdistsipliini, kuid detailid on teadmata. Viidates sellele, et orkester vajab ellujäämiseks läbirääkimisi maksuametiga, aga mitte uusi intervjuusid ajakirjanduses, ei soostunud Unt detaile avama.

Kultuuriministeeriumi kinnitusel on ERSO tänavune eelarve 27,5 miljonit krooni, millele lisandub sponsorite toetus. Ametlik tänavuse hooaja peasponsor on Audi. Viimane fakt peaks olema kõigile teada, sest Laine Jänese ja Siitani piinlikus nääk­luses on seda korduvalt meelde tuletatud. Üllatav on aga see, et rahvusliku uhkuse peasponsori tiitli ja koos sellega kaasneva avalikkuse tähelepanu ja lugupidamise võib saada 300 000 krooniga. See on umbes üks protsent ERSO kuludest.

«Eks need ole kokkulepped orkestri ja sponsori vahel,» lausus kultuuriministeeriumi pressiesindaja Katrin Arvisto. Audi kommentaari ei õnnestunud eile saada.

Kuidas tehniliselt saab riigiasutusel tekkida maksuvõlg, jäi eile teadmata, sest rangelt võttes peaks riigikassa iga makset kontrollima ja nii maksed kui ka maksude tasumata jätmine peaks seega olema välistatud.

Arvisto märkis, et novembri ja detsembri palkade väljamaksmiseks peaks orkestri kassas olema 3,96 miljonit krooni. Arvisto sõnul on aga vaid pool sellest rahast – 1,96 miljonit krooni. Kui ühe kuu palgarahale liita ka maksuvõlg, siis peakski tekkima Jänese korrutatud summa, et ERSO-l on puudu 3,2 miljonit krooni. Või hoopis rohkem? Nagu öeldud, Unt keeldus detailsetest kommentaaridest.

ERSO eelarves on omatulul ehk plaadimüügist ja piletitest teenitaval tulul tagasihoidlik osa: 4,7 protsenti ehk 1,3 miljonit krooni. Väidetavasti on omatulud laekunud plaanipäraselt ega põhjusta orkestri eelarves auku. Piletite hinnatasemelt hoiab ERSO end samasse klassi Vanemuise sümfooniaorkestri või Läti Riikliku Sümfooniaorkestriga.

ERSO piletimüügikampaanias torkas silma ka see, et kuigi jaanuariks on kontserdid välja kuulutatud, siis pileteid neile osta millegipärast pole võimalik.

Postimeest konsulteerinud meelelahutustööstuse mänedžer viitas sellele, et esindusorkestri võime teenida omatulu pole oluline. «ERSO on meie visiitkaart,» ütles ta. «Majanduslikku loogikat pole tema eelarvest mõtet otsida, igal riigil peab olema oma sõjavägi, raha, lennukompanii ja orkester.» Asjatundja soovitas pigem küsida, miks ERSO piletihinna tase on odavam kui mõnel riiklikul teatril.

Eile ei õnnestunud teada saada, kui palju inimesi ERSOt aastas kuulamas käib. Välja on müüdud orkestri uusaastakontsert, kus pileti hind küünib soliidse 600 kroonini, aga lähemate päevade esinemistele võib huviline takistusteta pileti saada.

Eeloleval nädalavahetusel esineb orkester Pärnu kontserdimajas ja Estonias. Kui Estonias on pileti hind 240 krooni, siis Pärnus saab ERSO advendikontserti kuulata180 krooniga.
Võrdluseks: Tallinna Linnateatri pileti saab internetist 295 krooniga, Eesti Draamateatrisse 225 krooniga, aga Estonia muusikalavastuste hinnad on kaugelt üle 300 krooni ühele vaatajale.
 

Tagasi üles