Mustlaste lõimumine Eesti ühiskonda võeti lõpuks käsile

Rändavad mustlased Tallinnas Sossi mäel laagrit kokku panemas.

FOTO: Erik Prozes

Esimest korda kultuuriministeeriumis kogunenud romade nõukojas arutati üleeile üle kümne aasta arutluse all olnud perekeskuse rajamist mustlaste kogukonnale, samuti mustlaslastele senisest pikema haridustee tagamist.

Romade lõimumise nõukoja esimees, kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsler Anne-Ly Reimaa ütles, et kuigi samateemalisi töögruppe on ka varem koos käinud, siis esmakordselt Eestis määras kultuuriminister Indrek Saar 14. detsembril käskkirjaga ka konkreetse nõukoja ja sinna kuuluvad inimesed.

Teisipäeval toimunud kohtumisel olid Reimaa sõnul kõige põletavamad haridusküsimused. Eesti romad soovivad rändava eluviisi tõttu laste hariduskvaliteedi parandamiseks spetsiaalset e-kooli. Selle tingimuseks on aga, et nad peaksid ise suutma süsteemi hallata.

Mustlaste huvides on juba pikemat aega olnud luua Valga linna perekeskus, et sealne suur kogukond saaks koos käia ja lapsed õppida. Reimaa selgitusel on küsimus selles, kes seda keskust vedama hakkaks ja selle eest vastutaks.

«Miks peab mustlane soovima saada eestlaseks? Ei pea ju saama, aga praegu kooliharidus talle teist võimalust ei pakugi.

«Romasid on meil Eestis nii vähe, aga nendelgi, kes on, on laste koolis käimisega probleeme. Väga vähesed jõuavad keskkooli,» rääkis Reimaa ja lisas, et see põhjustab hiljem otseseid probleeme tööturul.

Asekantsler tõi ühe romade lühikese haridustee põhjusena välja selle, et tüdrukud lähevad väga varakult mehele. Samuti on romad liikuva eluviisiga ehk kevadel sõidetakse sugulaste juurde Lätti.

Kuigi romasid on Eestis vähe, on nõukoda Reismaa arvates siiski vajalik. «See on eriseire all ka Euroopa Liidus, sest see sihtgrupp vajab tuge,» lausus ta toonitas, et oluline on vältida mustlaste tõrjutust ja marginaliseerumist.

Romadele oleks  Reimaa sõnul vaja ka oma aabitsat või e-õpet, et nad iseenda keelt ja kultuuri paremini tunneksid. «Nad kurtsid eile isegi seda, et neil pole tantsuõpetajat, kes õpetaks tantse,» märkis asekantsler. Reimaa tõi välja, et näiteks Kohilas hoolitsetakse romade eest väga hästi. Koostööd tahetakse teha ka Soome romadega, näiteks Tamperes on väga tugev roma kogukond.

«Nad on üks rahvusgrupp, kes on suhteliselt suletud ega usalda väga riigi inimesi. Nad vajavad natuke julgustamist ja nendega peab suhtlema,» lausus ta.

Valga linn hädas

Romade nõukotta kuuluv Valga linnavalitsuse sotsiaalabiameti juhataja Meeli Tuubel rääkis, et samad teemad olid esimest korda üleval juba kümme aastat või rohkemgi tagasi.

«Tundes seda romade seltskonda, kes meil on, nad on sellised isepäised, ega neile ei meeldi organiseeritult kuskil koos käia,» kirjeldas ta.

Piirilinna on Tuubeli sõnul sisse rännanud väga palju mustlasperesid. «Valga tavalist linnaelanikku häirib see, et romasid tuleb meile siia sisse ja ega nad kipuvad ka ainult sotsiaaltoetustele tulema. Nad kipuvad pättusi ja kuritegusid tegema. Samamoodi häirib see põliseid romasid,» ütles Tuubel ja lisas, et põlismustlased tunnevad, et nende maine tõmmatakse alla ja on pahased.

«Nad on niigi pingutanud siin elades selle nimel, et nad oleksid kohalikule kogukonnale vastuvõetavad ja keegi neile viltu ei vaataks, aga nüüd tuleb keegi, rändab sisse ja rikub selle kõik ära,» nentis Tuubel nördinult.

Perekeskuse kontseptsiooni tuleb Tuubeli sõnul veel arutada, kuid mõtet pole maha maetud. Tema hinnangul on praegugi koolides erinevaid meetmeid, kuidas mustlaslapsi õpingutes järele aidata. Näiteks võetakse neid väiksemasse klassi või tegeleb nendega sotsiaalpedagoog.

«Me põhimõtteliselt tahame neid kõiki võrdselt kohelda, et lapsed on koolis kõik ühesugused – on nad romad või eestlased või venelased. Neid tuleb aidata järele selles, milles nad järele aitamist vajavad, kas on neil näiteks kehvem keeleoskus. Üldiselt on nad nutikad lapsed. Kui nad tihedamini koolis ka käiksid, siis oleks veel kõige parem,» rääkis Tuubel.

Tuubel tõi välja ühe hiljutise juhtumi, kus Valga linnas pikalt elanud ja kohanenud romade perekonna tütar on lõpetamas eesti gümnaasiumi. Tüdruk õpib gümnaasiumis väga hästi, ent kodus öeldakse talle, et ta ei tohi pärast gümnaasiumi kõrgkooli õppima minna, sest selleks peaks ta kodulinnast lahkuma ja minema suurde linna, kus on nn ahvatlused.

«Nemad hoiavad sellest kinni, et abielueelseid seksuaalsuhteid ei tohi olla, tütarlaps peab süütuna abielluma. Mul on temast kahju, sest temast võiks saada väga edukas roma. Ema ütleb, et saab kõigest aru, aga meil on sellised kombed,» rääkis Tuubel ja pakkus, et võib-olla suunatakse ka seetõttu tüdrukuid üldiselt varem abielluma kui tänapäeva noorele kohane on. 

Mustlaspoistel pole aga Tuubeli sõnul piisavalt püsivust koolis käia, mistõttu nad pärast kohustusliku 9. klassi lõpetamist on silmapiirilt kadunud ja ajavad oma asju, tegelevad oma äridega. Üldiselt on pealekasvav romade põlvkond Tuubeli hinnangul siiski järjest paremini kohanenud.

Kui kohalikud elanikud arvavad sageli, et mustlased jõuavad Valka kusagilt kaugelt, et nad on Soomest välja saadetud või pärit kuskilt põlismaadelt, siis tegelikult tulevad nad ikka piiri tagant Lätist – nii Valka linna rajoonidest kuni Riia linnani välja. Tuubeli sõnul tullakse ikka parema elu lootuses – seda ei saa aga kellelegi ette heita.

Paindliku ja loomingulise õppe vajadus

Euroopa Romade Foorumi Eestis juhataja ja romade nõukoja liige Roman Lutt tõi peamise probleemina välja just haridusküsimused, mis on seotud ka kõigi teiste, sh sotsiaalsete probleemidega. «See oli meil esimene koosolek alles ja tegime esimesed visandid,» lausus Lutt ja lisas, et kindel on see, et päevakorras on laste haridus.

Tema arvates oleks vaja siiski eraldi asutust, kus saaks mustlaslaste haridust edendada ja mis arvestaks romade eripära. Eripära all tõi Lutt välja näiteks õppemetoodika. «Õpe peaks olema paindlik ja loominguline,» leidis ta.

Lutt vaidles kategooriliselt vastu väitele, et romade lühikeses haridustees on süüdi see, et tüdrukud peavad varakult abielluma. «Sealjuures ei mõelda sellele, et koolidest kukuvad välja ka need, kes ei abiellu. Küsimus on kuskil mujal,» uskus ta. Luti hinnangul langevad mustlaslapsed koolist välja pigem seetõttu, et õpikeskkond pole neile sobiv. «See pole koht, kuhu laps tahaks tulla. Ta tunneb end nagu valge varese või võõrkehana tavalises koolis.»

«Miks peab mustlane soovima saada eestlaseks? Ei pea ju saama, aga praegu kooliharidus talle teist võimalust ei pakugi,» lisas Lutt ja ütles, et lahendusi pakutakse eeskätt selles võtmes, et nende suhtes peaks koolis ikka rangem olema. E-õpe võimaldaks mustlaslastele, kes ei saa mingil perekondlikul põhjusel kooli minna, õppida kasvõi lugema, rõhutas ta.

Valga linnas näevad romad vajadust perekeskuse järele, mis lisaks lastele haarab oma tegevustesse ka vanu inimesi. «Et tegelikult oleks ta selline koogelmoogel,» muigas Lutt.

Lutt möönis, et uued sisserännanud romad tõepoolest valmistavad Valgas põlismustlastele muret. «Ma oma kurvastuseks kuulsin, et nendega on probleeme. Sellega on igavene jant, et meil pole mitte midagi ette valmistatud, et isegi last lasteaeda saaks panna,» nentis Lutt. Ta lisas, et ilmselt on Eestis romasid rohkem kui statistika näitab, sest suur osa mustlasi ei taha öelda oma päritolu.

Miks selline nõukoda moodustati?

Ministeeriumi sõnul on eesmärk see, et nõukoda analüüsiks romade lõimumisküsimusi ning teeks ettepanekuid probleemide lahendamiseks ja romade lõimumise edendamiseks.

Euroopa Komisjon soovitab liikmesriikidel sellised koordineerivad kogud moodustada, seda eriti riikides, kus elab arvukas roma kogukond. Rahvastikuregistri andmetel elas 2015. aasta detsembris Eestis 641 romat  (0,005 protsenti rahvastikust). Neist 189 elas Valgamaal (nendest omakorda 181 Valga linnas).

Eestis lähtuti nõukoja moodustamisel kultuuriministeeriumi kommunikatsiooniosakonna juhataja Meelis Kompuse selgitusel valdkondlikust arengukavast «Lõimuv Eesti 2020», mis märgib, et keelelis-kultuurilistest kogukondadest on vaja tähelepanu pöörata romadele, kelle kontaktide tihenemist ülejäänud ühiskonnaga tuleb toetada. Võrreldes teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega on Eesti roma-kogukond küll väike ega kujuta endast eraldiseisvat lõimumispoliitika sihtrühma, kuid vajab siiski lisatähelepanu haridus-, tööhõive ja sotsiaalvaldkonnas.

Asekantsler Reimaa ütles, et esimesel kohtumisel pandi paika plaan kevadel, arvatavasti mais korraldada romade foorum, kus räägitakse erinevatest uuringutest ja praktilistest küsimustest. Arutati ka seda, kuidas 8. aprillil tähistada romade rahvuspäeva ja 2. augustil romade holokaustipäeva. Romad soovivad Reimaa sõnul harimist ka selles vallas, kuidas oma MTÜ-dega paremini projekte kirjutada. Kuigi MTÜ-sid on mustlased registreerinud palju, pole enamik neist aktiivsed.

Ministri käskkirjas seisab, et nõukoja koosolekud toimuvad mitte harvemini kui kaks korda aastas.

Tagasi üles