Kas Põhja-Koreal on vesinikupomm – selles on küsimus

Juhan Mellik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kim Jong-un käsib: vesinikupomm sündigu. Ka ka päriselt sündis, on kahtluse all.
Kim Jong-un käsib: vesinikupomm sündigu. Ka ka päriselt sündis, on kahtluse all. Foto: AFP/SCANPIX

«Korea Rahvademokraatliku Vabariigi erakordne edu H-pommi katsetamisel on ajaloo suurtegu, rahvusliku tähendusega ajalooline sündmus, kuna see kindlustab kindlalt rahva igavese tuleviku.» See on lõik totalitaarse Põhja-Korea mõnevõrra rohmakas stiilis ametlikust avaldusest, millega riik teatab maailmale edukast katsetusest miniatuurse vesinikupommiga (H-pomm).

Kolmapäeval kell 10 hommikul kohaliku aja järgi (kell 3 öösel Eestis) registreeriti Ida-Aasias seismiline laine, mille tugevuseks mõõdeti 5,1 magnituudi. See polnud maavärin, vaid hoopis Põhja-Korea esimene vesinikupommikatsetus – vähemalt diktatuuririigi enda väitel. Välismaised vaatlejad on tunduvalt skeptilisemad.

«Esialgne analüüs ei kinnita režiimi väidet eduka vesinikupommi katsetuse kohta,» tsiteerib Guardian Valge Maja kõneisikut Josh Earnesti.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles