Kui Tallinna kultuuriväärtuste ameti juhataja ütleb, et nad on väga mures Kultuurikatla renoveerimise pärast, siis võib kindel olla, et mitte ainult nemad üksi – Tallinna saamiseni Euroopa kultuuripealinnaks on jäänud vähem kui 40 päeva, kuid ambitsioonikas Kultuurikatel on suures osas ikka veel vaid vana elektrijaam. On ülimalt vähe tõenäoline, et tuleval aastal 15 suuremat projekti majutama pidanud katel seda tegelikult teha saab.
Tallinna saamine kultuuripealinnaks ja Kultuurikatla oluline roll selles on teada olnud juba mitu aastat. Kaks aastat tagasi pani keskerakondlik linnavalitsus n-ö rahvahääletusele, kumba soovitakse – kas Kultuurikatelt või linnateatrile uut maja.
Kultuurikatel väljus sellest pentsikust mõõduvõtmisest võitjana, kuid praegu on seis selline, et linnateatril uut maja pole nagunii, aga Kultuurikatelt pole ka. On ainult ehitusfirmade kohtuvaidlus. Ning mitte kellelgi pole teha muud, kui vaadata pealt kohtuveskite jahvatamist. Protsesse peatada ei saa, riigihanget tagantjärele muuta ei luba seadus.
Tegelikult on Kultuurikatla ümber toimuv üsna sümptomaatiline. Ehitushangete vaidlustamine ja venimine pole midagi ennekuulmatut, tõtt-öelda on see üsna sage. Võimalus, et head ideed just selle taha toppama jäävad, ei tohiks üllatusena tulla ühelegi ametnikule.
Tallinna kultuuriväärtuste amet võttis ehitushanke läbiviimise ette alles tänavu suvel. Eks ettevalmistus nõuab ka oma aja, kuid planeerimisoskust on siiski selgelt vajaka. Sest isegi kui osalejad poleks hanget vaidlustanud, kui ehitustööd oleksid alanud plaanipäraselt, oleks katla esimene osa valminud alles tuleva aasta märtsis.
Kuid kas Eestit Euroopale tutvustava kultuuripealinna üks oluline tuiksoon saab asuda kohas, mida veel aasta eest polnud ning mille valmimise suhtes puudub kindlus? Ilmselt olnuks hea tahtmise korral võimalik seda kari ette näha. Kuid et Tallinna linn ise ei tahtnud olukorda kriitiliselt analüüsida ja langetada otsust, mis toonuks kaasa kriitikat, on tulemus nüüd selline.
Võib ainult tagantjärele kahjatseda. Võimalik, et riigihangete seadus vajab selgemaks muutmist, sest segadus hanke võitja maksuvõla tõenditega on praeguse vaidluse sisu.
Võimalik, et asjalikud inimesed suudaksid ühise laua taha istudes Kultuurikatla valmimise siiski tagada, kuid arvestades lähenevaid valimisi, näib see pigem soovunelmana.