Nõmme noortemaja kolimisest renoveeritud Pääsküla gümnaasiumi majja võidavad nii gümnaasium kui ka noortemaja.
Tallinna haridusamet: Nõmme noortemaja vajab arenguks paremaid ruume
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuna Tallinna koolide renoveerimisele hakkab ring peale saama, on aeg otsida võimalusi ka teiste haridusasutuste olukorra parandamiseks, sealhulgas huvikoolide. On vaja otsustada, kas ehitada uusi või remontida olemasolevaid maju.
Lasnamäele (Punane 69) kavandame täiesti uut huvikooli; renoveerida on plaanis olemasolevaid hooneid, mis on huvikooliks ehitatud või kohandatud. Kahe huvikooli – Nõmme noortemaja ja Kopli noortemaja – ruumid on aga sellised, et ei võimalda seal normaalselt korraldada huvitegevust kõigile soovijatele.
Nõmme noortemajas on ringides käivate laste arvud olnud alla n-ö normi (12–20 last rühmas), sest neil pole ruume, kus üle 12 lapse õpetada (seegi nende ruumide jaoks liiga palju). Olen ise korduvalt Nõmme noortemajas kohal käinud ning leian, et sealne olukord ei ole normaalne.
Esiteks: lennumudelismi ringi ruumis mahuvad kaks inimest vaevalt ringi pöörama, pilliõpe toimub kahe taburetiga väikeses käärkambris jne. Samas tunnustan õpetajaid, kes oma tööd jätkuvalt neis tingimustes teevad – see on missioonitunne.
Teiseks: oleme pidanud Nõmme noortemaja tegevust teiste huvikoolide arvelt doteerima, sest nende grupid on normist väiksemad ja sellise õpilaste arvu ja pearahaga sealsed õpetajad oma palka välja ei teeniks.
Kolmandaks: Nõmme noortemaja asub mitmes majas ning ühtki neist ei ole võimalik renoveerida nii, et kõik lapsed kokku tuua. Õpperuume pole võimalik ehitada suuremaks ega tänapäevastele tingimustele vastavaks. Nii on vaid aja küsimus, millal meil seal tegevus keelatakse.
Seega oleme pealtnäha lihtsa valiku ees: kas luua huvitegevuseks Nõmmel paremad, kaasaegsed võimalused rohkematele lastele või jätkata tegevust piltlikult öeldes olematutes tingimustes, sest praeguste ruumide renoveerimine oleks raha ja ressursi raiskamine. Kogemuse põhjal võin väita, et kui me renoveerimise projekti ka koostaksime, ei kooskõlastaks vastavad ametkonnad seda projekti tõenäoliselt.
Seetõttu alustasimegi Nõmme noortemaja tegevuse jätkamiseks alternatiivide otsimist. Kuna lähedal asuv Pääsküla gümnaasium läheb renoveerimisele, näemegi ühe võimalusena Nõmme noortemaja uuteks ruumideks Pääsküla gümnaasiumi juurdeehitust. Et gümnaasium ei vaja nii palju õppeklasse, kui seal on, plaanimegi viia kaks haridusasutust ühe katuse alla.
Samasugune lahendus on kasutusel ka Saue gümnaasiumis, kus kunagises koolihoones on Saue gümnaasium, Saue muusikakool ja Saue huvikeskus, kes on juba kümme aastat kasutanud eri aegadel samu ruume. Nõmme piirkonna ühe populaarsema kooli, Rahumäe põhikooli juures on oma erahuvikool (kaunite kunstide kool), mis on Rahumäe kooli üks eripära ja edu aluseid. Miks siis ei peaks ühele territooriumile mahtuma Nõmme noortemaja ja Pääsküla gümnaasium, seda enam, et plaanis on ehitada kahele asutusele eraldi ruumid? Minu meelest võidavad sellest projektist nii Nõmme lapsed kui ka täiskasvanud, kes samuti saaksid neis ruumides huvitegevusega tegeleda, lisaks mõjuks see positiivselt Pääsküla gümnaasiumi mainele, nagu see on olnud Rahumäel ja Sauel.
Mis puudutab Nõmme noortemaja ruumiprogrammi, siis sisendi on meile andnud noortemaja praegune direktor. See on ühiselt läbi arutatud ja sellest lähtuvalt ka lähteülesanne koostatud. Seetõttu jääb arusaamatuks direktori praegune rahulolematus, samuti on meile võõras tema jutt kardinaga pooleks jaotatud saalist. Kaasaegne õpikeskkond eeldab multifunktsionaalsust ning haridusameti plaan näebki ette mitmeotstarbelist ruumi mobiilsete vaheseintega/lükandustega, et sama ruumi saaks kasutada nii kahe väiksema kui ka ühe suurema õpperühma jaoks.
Linnavalitsus ja haridusamet mõtlevad eelkõige lastele, lastevanematele ja õpetajatele ning on ääretult kahju, et koolijuht tegeleb laste huvidele vastu töötamisega. Haridusamet ootab koolijuhilt innovaatilist lähenemist muutunud õpikäsituse tingimustes ning koostööd lastele tänapäevaste õpi- ning õpetajatele töötingimuste loomisel.