Jääkarud kolivad uude polaariumisse 2017. aasta suvel

Oht, et Tallinna Loomaaed jääb jääkarudest ilma, on möödas - polaarium tuleb ja jääkarud jäävad.

Keset tööpäeva on Tallinna Loomaaed peaaegu inimtühi. Vaid üksikutes lumme uppunud puurides võib näha liikumist. Mööda sissetrambitud radu liiguvad rahutult edasi-tagasi jääkarud ning amuuri tiiger. Kuigi mõnevõrra erinevaist paigust pärit, on nad loomaaia mõistes saatusekaaslased, elades ikka veel puurides, mis oma algse kuju said 1980ndatel aastatel.

Veel mõne kuu eest olid loomaaia direktori Mati Kaalu sõnavõtud üpris murelikud, sest jääkarude puurid on viimased 30 aastat suuresti muutumatuna püsinud Kuna tänapäeval ei tohi loomi säärastes tingimustes pidada, siis oli laual kaks valikut – kas ehitada uus polaarium või loobuda jääkarudest.

Tänaseks on aga polaariumi ehitamine kindel ja Tallinna Kultuuriväärtuste amet valmistab juba riigihanget ette. «Võttes arvesse tähtaegu ja muid kriteeriume, siis võiks loota, et kuskil kevade alguseks on jõutud selleni, et teame täpset hinda ja võitjat. Paar kuud läheb neil tööjooniste tegemiseks ja ilmselt suve hakul saab kopa maha lüüa. Asjatundjad ütlevad, et ehitamiseks kulub umbes 12 kuud,» ütles Kaal. See tähendab, et polaariumi lindilõikamine peaks toimuma 2017. aasta juunis või juulis.

3000 kuupmeetrit vett

Jääkarude uus kodu – polaarium – läheb maksma ligikaudu kolm miljonit eurot ning Kaalu sõnul on selle jaoks ligikaudu pool rahast olemas. «Linna eelarvest on eraldatud 1,25 miljonit eurot ja korjanduse raha on kogunenud paarsada tuhat eurot.» Ehituse jätamiseks toetab linn loomaaeda sama suure summaga ka järgmisel aastal.

Uues polaariumis on vett kokku 3000 kuupmeetri jagu. Kahe basseini vahel on tunnel, millest saab näha jääkarude tegemisi nii vee peal kui vee all. Lisaks ujumisele on jääkarudel võimalik liikuda murul, kaljudel ja kruusasel pinnasel.

Loomaaia pikemad plaanid aga ainult jääkarudega ei piirdu. «Polaarium on suur ala, mis käsitleb lõuna- ja põhjapooluse ümbruse elustikku. Jääkarude ekspositsioon on ehituse esimene etapp,» ütles Kaal. «Kaugemas tulevikus peaks polaariumis olema võimalik näidata loivalisi ja veel kaugemas tulevikus pingviine.»

Loomaaia põhjavärava juures paiknev polaarium saab valmis siis, kui seal võtavad koha sisse ka muud põhjala elukad nagu muskusveised ja põhjapõdrad. Ala lõpliku väljaehitamise hinnaks peaks kujunema umbes 9 miljonit eurot.

Askeetlikud tingimused

Põhjus, miks jääkarud on juba 30 aastat pehmelt öeldes askeetlikes tingimustes elanud, kinnitab taaskord, et pole midagi püsivamat, kui ajutised lahendused. «Kui me 1980ndate alguses siia Veskimetsa kolisime, siis me kohendasime endisi Vene sõjaväe ladusid ajutiseks kollektsiooni säilitamise baasiks. Algne plaan oli 10 kuni 15 aastaga kogu loomaaed valmis ehitada. Pärast Moskva olümpiamänge oli NSVLis 10ks aastaks keelatud spordi- ja kultuuriasutuste ehitamine,» ütles Kaal.

Kõige selle tulemusel sai loomaaed hakata normaalseid tingimusi rajama alles sellel aastatuhande alguses. «Seetõttu ongi jääkarud pidanud elama 30 aastat tingimustes, mis olid ette nähtud kümmekonnaks aastaks.» Kuna sarnases olukorras on ka amuuri tiigrid, on loomaaia järgmine prioriteet just nende elutingimuste parandamine.

Kuniks kestab paberimäärimine ja ehitustööd, peavad jääkarud leppima puuriga, mis on avarama Mustamäe korteri mõõtu. Iseasi, kas 600-kilost isast jääkaru saab keskmiseks mustamäelaseks pidada...

Tagasi üles