/nginx/o/2010/11/25/472960t1h0773.jpg)
Pikaajalise sõiduõpetaja ja liikluseksperdi Johannes Pirita hinnangul ei olegi veapunktisüsteemil puudusi, küll aga on palju plusse.
Johannes Pirita: veapunktisüsteemil polegi puudusi
/nginx/o/2011/06/07/617278t1hd8dc.jpg)
25. november 2010, 13:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pirita rääkis Postimees.ee’le, et liiklusohutusele avaldab veapunktisüsteem kindlasti positiivset mõju. «Kui kuskil mujal riigis autoga sõita, siis on näha, et liiklejad suhtlevad omavahel sõbralikult ja naeratades. Meil aga näidatakse keskmist sõrme ja puuritakse otsaesist, trügitakse vahele. Me käitume liikluses suhteliselt jõhkralt, aga võiks käituda viisakalt ja kenasti,» selgitas ta. Tema hinnangul on liiklus suhtlemine ja uus süsteem aitaks meid ehk muuta viisakamaks.
Vaadates Lääne-Euroopa riikide kogemusi, on veapunktisüsteemi efekt tema sõnul positiivne.
Pirita märkis, et neil, kes sõidavad korralikult, pole midagi karta. Ta lisas, et politsei peaks süsteemi toimivuseks olema aktiivne rikkumiste avastamisel. «Kui näiteks iga 100. või 1000. rikkuja jääb vahele, siis nad on lihtsalt need õnnetud, kes juhuslikult sattusid politsei pilgu alla. Järelevalve peab olema tõhus, aga eks see praegu nii olegi,» osutas Pirita.
Postimees kirjutas täna, et maanteeametis on valminud liiklusolukorra parandamiseks kavandatava veapunktisüsteemi esialgne projekt, mille üks idee on saata pidevalt liikluseeskirja vastu patustajad nõustamisele.