iDeal kampaania

Loe, milliste liiklushuligaansustega said hakkama konfiskeeritud autode endised omanikud
Lisatud galerii

Harju maavalitsuse hoovis roostetab mõtlikult punakaspruun Opel Vectra. Auto on juba pikemat aega müügis, sest tema eelmine omanik, 51-aastane Vladimir, suutis kahel korral purjuspäi sõitmisega vahele jääda. Mõlemal korral puhus ta alkomeetrisse ligi kahepromillise joobe.

Lisaks Vladimirile jäi möödunud aastal oma autost ilma 165 juhti. Säärase jalamehestumise põhjus oli tavaliselt purjuspäi juhtimine ja vahel ka korduv juhiloata sõitmine. Kuna elu on näidanud, et paadunud liiklushuligaanid lähtuvad ütlusest «Ega load ei sõida!», lähebki riik nende autode kallale.

Lisaks Vladimiri Opelile ootab Harju maavalitsuse hoovil uut omanikku ka 44-aastase Viktori Audi 100. Kuigi roolijoodikute masinapark ulatub seinast seina, jõuavad müüki tavaliselt tagasihoidlikumad autod. Seda põhjusel, et kallimad masinad kuuluvad sageli liisingufirmale ning nende puhul võetakse juhilt vaid sõiduki kasutusõigus.

Seetõttu sobibki maavalitsuse hoovis seisnud autode kirjeldamiseks kõige paremini märksõna elatanud. Ja mõnel juhul ka hallitanud... Mõlgid ja värviparandused, lisavarustuses taara, sinimustvalged istmekatted, tangid kapoti avamiseks ning kiire ligipääs kaitsmetele kogu sõidu vältel. 

FOTO: Mihkel Maripuu

Harju maavalitsuse õigustalituse peaspetsialist Priit Kiigemägi sõnul ei paista need autod millegi erilisega silma – need on tavalised roolijoodikult konfiskeeritud masinad. Kõige hullemas seisus või suisa avariilised autod leiavad tee kas metallikokkuostu või romulasse. Esimesel juhul teenib riik selle pealt sadakond, teisel juhul paarsada eurot. Hea, et romud teelt ära saab, võtab Kiigemägi asja kokku.

Põhja ringkonnaprokuröri Rainer Amuri sõnul tuleb konfiskeerimine kõne alla siis, kui inimene saab liikluskuriteoga hakkama vähemalt kaks korda nelja aasta jooksul. «Koos sõiduki konfiskeerimisega antakse inimesele tavaliselt veel üks võimalus oma käitumist muuta. Liiklusrikkuja vangistus asendatakse üldkasuliku tööga, talle määratakse käitumiskontroll ja ta suunatakse oma alkoholiprobleemiga tegelema,» ütles Amur. Kui need variandid ei tööta, ootab ees vanglakaristus.

Näiteks 13. jaanuari pärastlõunal pidas politsei Tallinnas Vilisuu tänaval kinni Mercedez-Benzi roolis olnud 38-aastase Andrei ja mõõtis tal umbes 2,5-promillise alkoholijoobe. Ühtlasi selgus, et mehel pole kunagi olnud juhilube. Kuna Andrei jäi joobes juhtimisega vahele juba teist korda aasta jooksul, karistati teda aastase vangistusega, mis asendati 355 tunni üldkasuliku tööga. 

Töötunde on Andreil aega teha kaks aastat ning sel ajal peab ta täitma ka kriminaalhooldaja käitumiskontrolli nõudeid. Lisaks peab ta osalema sotsiaalprogrammis ega tohi tarvitada alkoholi. Andreilt konfiskeeriti sõiduauto Mercedez-Benz C200 Kompressor kasutus- ja valdusõigus ning talt mõisteti sundraha ja menetluskuludena välja 418 eurot.

Vangla vs teraapia

PPA vanemkomissari Riho Tänaku sõnul on paadunud rikkujaid karistamisega keeruline mõjutada ning tegeleda tuleks probleemi algpõhjustega. «Liikluspsühholoogide teraapiaprogramm on lühikese aja jooksul näidanud, et see mõjutab inimesi positiivses suunas. Koolitus veenab juhtumianalüüside kaudu inimesi, et pärast alkoholi joomist on ohtlik rooli istuda,» ütles Tänak.

Liikluspsühholoog Gunnar Meinhardi sõnul kasutatakse teraapiaprogrammis interventsiooni ehk sekkumistehnikat. Loenguid seal ei peeta - roolijoodikuid suunatakse grupitöö, dialoogi, töövihiku täitmise ja analüüsi abil nägema vigu enda käitumises ning õpetatakse neid vigu ka korrigeerima.

Tänaseks on sellise teraapia pilootprojekti läbinud 270 roolijoodikut, kellest uuesti purjuspäi juhtimisega on vahele jäänud vaid 4 protsenti. Eestis jääb aasta jooksul purjutamisega vahele ligikaudu 7800 juhti. Pikemas perspektiivis soovib politsei saata teraapiasse tuhatkond alkoholiga patustanud juhti aastas.

See Opel Vectra kuulus 51-aastasele Vladimirile, kes juhtis autot alkoholijoobes 2014. aasta 20. detsembril ja möödunud aasta 9. märtsil. Kuna mõlemal korral oli ta joove üle kahe promilli, karistati teda 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega, mis asendati 544 tunni üldkasuliku tööga. 

FOTO: Mihkel Maripuu

Sel aastal on Harju maakohus võtnud auto ära juba seitsmelt liikluskurjategijalt.

Eelmisel nädala konfiskeeris Harju maakohus kaks sõidukit, mis kuulusid korduvalt juhtimisõiguseta autot juhtinud meestele. «Süstemaatiline juhtimisõiguseta juhtimine muudeti kuriteoks alates eelmise aasta 1. jaanuarist. Selle paragrahvi järgi alustatakse kriminaalmenetlust, kui ilma nõutava kategooria juhtimisõiguseta inimene jääb 12 kuu jooksul juba kolmandat korda vahele mootorsõiduki juhtimisega,» selgitas prokurör Rainer Amur.

36-aastane Sergei jäi politseile juhtimisõiguseta sõiduga aasta jooksul vahele viis korda. Viimati peeti ta kinni 28. oktoobril Tallinnas Linnahalli juures. 19. jaanuaril karistati Sergeid süstemaatilise juhtimisõiguseta juhtimise eest kuue kuu pikkuse tingimisi vangistusega. Üheksa kuu pikkusel katseajal peab mees täitma kriminaalhooldaja kontrollnõudeid, talt konfiskeeritakse sõiduauto Mercedes-Benz ning tal tuleb sundraha ja menetluskuludena riigile tasuda 785 eurot.  

Juhiloata 23-aastase Janari tabas politsei veidi rohkem kui aasta jooksul autot juhtimast koguni kuus korda, kuid varasematest karistustest ta õppust ei võtnud. Viimati peeti mees Ford Escorti roolist kinni mullu 21. septembril Tallinnas Punasel tänaval ning selle käigus leidis politsei tema autost ka kümmekond grammi metamfetamiini.

Harju maakohus mõistis Janari 21. jaanuaril süüdi narkokuriteos ja süstemaatilises juhtimisõiguseta juhtimises ning karistas teda kokku ühe aasta üheksa kuu ja kümne päeva pikkuse vangistusega. Samuti konfiskeeriti Janarilt sõiduauto Ford Escort ning ta peab sundraha- ja menetluskuludena tasuma 1924 eurot.

Möödunud aastal konfiskeeriti üle Eesti 12 sõidukit ka väärteomenetluse raames, neist kaks Põhja prefektuuris. Üks sellistest äravõetud sõidukitest oli mootorratas Yamaha YZF-R6. 25-aastaselt mehelt oli juhtimisõigus kiiruseületamise eest 16 kuuks ära võetud, kuid politsei tabas ta vaatamata sellele taaskord mootorrattaga.

Teisel juhul võeti 16-aastaselt noormehelt ära sõiduauto Audi 80, sest nooruk jäi politseile kahel korral autoroolis vahele, omamata juhtimisõigust. 

See Audi 100 kuulus 44-aastasele Viktorile, kes jäi joobes juhtimisega vahele mullu 24. aprillil ja 18. juulil. Mõlemal korral näitas alkomeeter üle kahe promilli ja kohus karistas Viktorit aastase tingimisi vangistusega.

FOTO: Mihkel Maripuu

Tagasi üles