Riigikogu väliskomisjoni esimehe Sven Mikseri sõnul on Eesti-Vene piirilepped läbinud Eesti parlamendis esimese lugemise ning nüüd ootab Eesti pool, et leppeid arutaks Vene riigiduuma väliskomisjon.
Mikser: Eesti ootab piirilepete asjus järgmist sammu riigiduuma väliskomisjonilt
/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
25. jaanuar 2016, 18:47
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Järgmine samm piirilepete ratifitseerimiseks peaks olema see, et riigiduuma väliskomisjon võtaks lepped päevakorda, arutaks neid ning suunaks selle duuma täiskogule arutamiseks,» ütles Mikser Postimehele.
Väliskomisjoni juhi sõnul ei pea Eesti ja Venemaa viima lepete ratifitseerimist läbi täiesti sünkroniseeritult ja viima lõpphääletusi läbi üheaegselt. «Aga me oleme planeerinud paralleelset menetlemist ja samas tempos liikumist,» lausus ta.
Riigiduuma tänavuse esimese poolaasta tööplaanis piirilepete ratifitseerimist ei ole, mis tähendab, et see teema Vene parlamendi kõige prioriteetsemate teemade hulka ei kuulu. Kui Vene pool esimesel poolaastal piirileppeid ei ratifitseeri, jääb asi ilmselt pikemalt venima, kuna sügisel toimuvad uued valimised ja on võimatu ennustada, millal duuma uus koosseis leppeid arutama võiks hakata.
Mikser märkis, et duuma tööplaan ei ole midagi absoluutset ja lõplikku ning lepete ratifitseerimise puudumine tööplaanis ei tähenda seda, et duuma seda tänavu esimese poolaastal siiski teha ei võiks.
«Riigiduuma protseduurireeglid on võrdlemisi paindlikud. Duuma menetlusse on piirilepped koos Kremli kaaskirjaga antud. Venemaa suursaadik Aleksandr Petrov kinnitas meie viimatisel kohtumisel, et duumas on võimalik lepete ratifitseerimise eelnõu seadusena vastu võta ühel lugemisel. Samaoodi on duuma toiminud näiteks Lätiga sõlmitud piirileppe või Norra merealade piiri leppe ratifitseerimisel,» ütles Mikser.
Väliskomisjoni juhi sõnul on Venemaa poolt mõista antud, et lepete ratifitseerimine sõltub suhete üldisest atmosfäärist.
«Kui Moskvas hinnatakse, et üldine atmosfäär menetlemist ei soosi, siis seda tõenäoliselt ei juhu. Meil Venemaaga seonduvaid põhimõttelisi seisukohti, mis seonduvad Krimmi annekteerimisega, Ida-Ukrainas toimuvaga ja Minski lepete täitmisega. Me ei tee piirilepete ratifitseerimise heaks mööndusi. Leiame, et kahepoolselt kokku lepitud piirijoon on mõlema osapoole huvides. Kui Vene parlament ei soovi seda menetleda, peab ootama mõnda paremat momenti. Meie vaatame piirilepete ratifitseerimist eraldiseisva küsimusena, võtame asja kainelt ja rahulikult,» lausus Mikser.