Kuigi riik uurib põhjalikult kaitseväelaste surmasid ja haavatasaamisi, on süsteemis mitmeid kitsaskohti, mille ületamisel väheneks taoliste õnnetusjuhtumite, näiteks enesetappude arv, leidis õiguskantsler kaitseväele ja kaitseministeeriumile saadetud soovitustes.
«Riigi kohustus kaitseväelaste elu kaitsta hõlmab kindlasti õnnetusjuhtumite tõhusat uurimist ning saan kinnitada, et juhtumeid uuritakse põhjalikult,» ütles õiguskantsler Indrek Teder.
Siiski on tema hinnangul juhtumite menetluses kitsaskohti, mille kõrvaldamisel saaks vahejuhtumitest paremini järeldusi teha ning nende kordumise tõenäosust vähendada.
Tederi sõnul on meil probleeme ja puudusi näiteks sellega, et ei fikseerita, kas surma või vigastada saamise taga oli teenistusülesannete täitmine või miski muu.
Õiguskantsleri väitel tuleks vahejuhtumite uurimise käigus hinnata seda, miks vahejuhtum aset leidis, ning see hinnang peaks kindlasti sisalduma menetlust kokkuvõtvas dokumendis.
Probleeme ja puudusi esineb Tederi hinnangul ka tõendite kogumisega, juhtumi põhjuse väljaselgitamisega, ettepanekute tegemisega õnnetuste edasiseks vältimiseks ning paberimajandusega.
Teder saatis täna kaitseministrile ja kaitseväe juhatajale lõppseisukoha kaitseväes kehavigastuste või surmaga lõppenud vahejuhtumite uurimise ning kaitseväelaste sotsiaalsete tagatiste analüüsist.
Ta on seisukohal, et kuigi kaitseväelaste haavatasaamise või surmaga lõppenud juhtumeid uuritakse põhjalikult, on juhtumite menetlusest siiski vaja kõrvaldada probleemid, et vahejuhtumitest paremini järeldusi teha ning nende toimumise tõenäosust vältida.
Õiguskantsler viis läbi omaalgatusliku menetluse, et selgitada välja, kuidas uuritakse Kaitseväes kehavigastuste või surmaga lõppenud vahejuhtumeid ning kas kaitseväelaste sotsiaalsed tagatised ning nende kättesaadavus vastab põhiseaduse miinimumnõuetele.
Vaata lisaks: