Päästjad moodustavad protestiks inimketi

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Päästjad
Päästjad Foto: Ants Liigus / Pärnu Postimees

Päästjad avaldavad neljapäeval Tallinnas inimketti moodustades meelt selle vastu, et peavad 24-tunnises vahetuses olles kaks tundi kaheksakroonise tunnipalgaga töötama.

Inimring moodustatakse päästeameti peakontori ümber ning aktsiooni eestvedajaks on varemgi päästetöötajate õiguste eest võidelnud Türi päästja Andreas Reinberg. Tema sõnul tuleb neljapäeval meelt avaldama vähemalt 250 inimest.

«Me ei taha muud, et saaksime iga tehtud töötunni eest võrdselt palka,» ütleb ta. «Mitte nii, et 24 tunnist kaks on umbes kaheksakroonise palgaga, mis on küll ametlikult vormistatud töövaheajaks, kuid sisuliselt ei tohi päästja sel ajal töökohalt koju lõunatama minna.»

Sellise töökorraldus viidi päästeametis sisse mullu, et saada lahti päästjate graafikujärgsel tööl tekkivatest ületundidest. Reinbergi väitel kehtestati varjatud 10-protsendiline tööaja kasv lisaks 2009. aastal toimunud kaheksaprotsendilisele palgakärpele, lisatasude kaotamisele ning töötajate koondamisele ja komandode sulgemisele.

Aasta lõikes töötab päästja seega sisuliselt tasuta umbes 160 tundi rohkem, mis võrdub ühe kuu normijärgse töökoormusega. Nii hoiab riik 1800 päästja pealt aastas kokku umbes 30 miljonit krooni.

Päästeameti peadirektori Kalev Timbergi sõnul on tekkinud olukorda keeruline lahendada. «Minu meelest on selle aktsiooniga hiljaks jäädud, sest eelarve on paigas,» ütles ta. Timberg lubas neljapäeval protestijate mured ära kuulata. «Ma ei usu neid mõtlevat nii, et päästeameti juhi ristilöömine neile raha juurde toob. Päästjad on selleks liialt arukad inimesed,» märkis ta.

Lisaks nn orjatundide tasustamisele taotlevad päästjad oma aktsiooniga endale ka streigiõigust. Praegu seadusandlus neile, nagu ka politseinikele, seda ei luba.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles