Noorte idee: hiina keel igasse Eesti kooli

Hiina lipp.

FOTO: SCANPIX

Igas Eesti koolis võiks saada 1. klassist alates hiina ehk mandariini keelt õppida - see on üks kümnetest ideedest, mille täna Tallinnas Swissôtelis kogunenud sadakond nn Eesti tuleviku tegijat õhku paiskasid.

«Meie lapsed ei saa ainult inglise keelega hakkama, sest Hiina osatähtsus on maailmas hästi palju tõusnud,» põhjendas idee Arengufondi korraldatud noorte visioonifoorumil «Eesti tegija 2018» välja pakkunud Pille Lodi.

«See, kui me oskame hiina keelt, annab Eestile kohe konkurentsieelise teiste riikide ees.»

Kui vajadust hiina keelt tähtsustada rõhutasid tänasel üritusel mitmed noored, siis Lodi rõhutas vajadust alustada keeleõpet võimalikult vara – algklassides. Tema sõnul on tegu keerulise keelega, mida kiiresti selgeks ei saa.

Samuti peaks Lodi nägemuses õpe olema koolile kohustuslik, kuid õpilasele vabatahtlik. «Seda ei tuleks muuta ebameeldivaks kohustuseks, pigem võiks üritada tekitada huvi Hiina vastu.»

Lodi väitel on hea tahtmise ja selge sihiseade korral võimalik leida ka mandariini keele õpetajad kõikjale Eestisse, arvestades kas või hiinlaste arvukust.

Ta tõi välja, et idee taga ei ole üksnes Eesti tulevase äriedu tagamine, vaid ka laste silmaringi avardamine. «Nad näevad siis ja saavad aru, et väljaspool Eestit ja Euroopat on suurriike, mis kannavad tulevikus hästi suurt rolli.»

Lodi täpsustas ka, et hiina keele õpe ei peaks asendama inglise keele õpet - viimane peaks tema nägemuses olema kõigile õpilastele tänapäeva maailmas kohustuslik.

Õpetajad Soome praktikale

Eestist välja vaatama kutsusid teisedki noorte visioonifoorumil välja käidud ideed. Näiteks haridusvaldkonnas kogus palju poolehoidu idee saata Eesti pedagoogid põhjanaabrite juurde meie jaoks uuenduslikke, kuid end seal juba tõestanud õpetamisvõtteid omandama.

Idee üks väljakäija, Maris Sander märkis, et patt oleks jätta taoline võimalus kasutamata olukorras, kus maailma üks paremaid haridussüsteeme asub otse meie külje all ning pealegi sarnases kultuuriruumis.

Tema sõnul piisab, kui igast koolist käib Soomes kuuajasel praktikal viis-kuus õpetajat, et Eesti haridussüsteemile värskemat hingamist anda.

Sõbraks oma naabriga

Noorte täna välja käidud ideed ei olnud samas seotud ainult välismaaga. Nii pakkus visioonifoorumil osalenud Joonas Pärenson, et Eestis võiks «Teeme ära!» kampaaniate eeskujul korralda nn «Tunne naabrit» päeva, mille abil meie ühiskonda sidusamaks muuta.

«Idee on suurendada kogukondlikku läbikäimist, et me tunneks, kes meie naabrid on. Näiteks üks kord aastas võiks olla üleriigiline päev, kus kutsume naabrid külla,» rääkis Pärenson.

Tema sõnul võiks ülesanne olla üles otsida naaber, kellega kõige tihemini ei suhtle, näiteks küla kaugemast otsast või teisest rahvusest, temaga koos toitu valmistada ja üksteist tundma õppida.

Pärensoni nägemuses võib probleem olla sageli just esmane kontaktivõtt ning kui see on ületatud, võib taolisest tutvusest tärgata mõndagi suuremat.

Homme suur kulminatsioon

Need ja kümned teised noortefoorumi kõnekamad ideed leiavad oma tee homsele Eesti tuleviku foorumile, mis on kulminatsioon Arengufondi algatusele kujundada Eesti majandusele järgmiseks kümnendiks visioon.

Lisaks noortefoorumile korraldati vahetult enne tulevikufoorumit visioonipäevad kõigis Eesti maakondades.

Kevadisel Arengufoorumil käivitatud laiapõhjalise mõttevahetuse jätkuna keskendub homne tulevikufoorum sellele, kuidas soovitud muutusi ka tegelikult ellu viia.

Tagasi üles