Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Svenska Dagbladet: Tallinn on online, kuid uus meediaseadus hirmutab
Rootsi päevalehe Svenska Dagbladeti arvamustoimetaja Claes Arvidsson kirjutab, kuidas Stockholmist kõigest ühe lennutunni kaugusel Tallinnas kohtab ikka veel kahte ajastut. Ühelt poolt näeb tänavapildis endiselt Nõukogude jäänukeid – lagunevaid puitelamuid, juba ehitamise ajal räämas olnud korrusmaju, mõnel neist ikka veel punatäht. Viimase 20 vabadusaasta jooksul on aga palju maju renoveeritud ja rõhumise sümbolid on minema uhutud. Toompeal seisab parlamendihoone, demokraatliku ja iseseisva Eesti sümbol.
Kõige enam paistab silma aga hüpe uuendustesse.
Arvidsson toob esile, et Eestis kärbiti politseinike arvu, samal ajal vähendades ka kuritegevust. Seda e-politsei süsteemi abil – politseinikud saavad autos istudes hõlpsalt arvutis ligi 16 riiklikule registrile. Peale selle märgib arvamustoimetaja ära e-valimised – kuidas rahvasaadikuid saab valida interneti teel, aga sellest aastast ka mobiili teel (tõsi, valimisjaoskonnas saab vajadusel hiljem valikut muuta). Internetipankades saab turvaliselt makse maksta jne. Eesti on maailmas esirinnas riiklike e-teenuste poolest. Eestlased usaldavad enam riiklikke e-teenuseid kui poliitikuid.
Estland paistab silma sihikindla tegutsemisega pärast iseseisvumist, leiab Arvidsson. Esiteks jõuti Euroopa Liitu, siis NATOsse, järgmisel aastal võtavad eestlased kasutusele euro. See on lõplik tunnistus, et Eesti on tagasi – tõestus arenenud majandusega riigist.
Aja jooksul on Arvidssoni sõnul tehtud väga palju õiget, järk-järgult kaotades vanu nõukogudeaegseid bürokraate, et ohjeldada korruptsiooni ja kahjulikke võrgustikke, samal ajal liberaliseerides majandust. Mõned võtmesõnad selle eduloo taga: madalad maksud, tasakaalus eelarve ja kestlik pensionisüsteem. Mudeli eesmärk on olnud pakkuda heaolu, selle asemel et luua heaoluriiki.
Eestitki tabas 2008. aastal valusalt finantskriis. Plahvatuslikult suurenes töötus – umbes 20 protsendini. Heldelt laene andnud Rootsi pangad istusid äkitselt hunniku liisinguautode otsas, kui enam ei suudetud laene tagasi maksta. Aeg on olnud raske, kuid eestlased ei ole pidanud vastu võtma abipakette nagu kreeklased ja lätlased. Eestlased on näinud keerulisemaidki aegu.
Vaatamata neile silmapaistvatele edulugudele on Eesti valitsus nüüd kaasa läinud ajakirjanduse vaigistamise rahvusvahelise trendiga, tõdeb Rootsi ühe suurima päevalehe arvamustoimetaja kahetsusega. «Ukrainas ja Valgevenes on selline strateegia viinud niikaugele, et ajalehed on olnud sunnitud tegevuse lõpetama,» märgib Arvidsson.
Peaminister Andrus Ansipi juhitav Reformierakond on Arvidssoni sõnul läbi surunud isegi blogisid ja e-kirjavahetust hõlmava meediaseaduse, mille eesmärk on vaigistada uuriv ajakirjandus. Seaduse kohaselt ei trahvita ainult vääraid väiteid, vaid lisaks juba tehtud vigadele on ennetavad karistused nii karmid, et peaksid kõiki tulevikuski vigu tegemast hirmutama. Eesti ajakirjanikud hoiatavad sisetsensuuri eest.
Arvidssoni hinnangul saab seaduse tähendusest tõeliselt aimu alles pärast esimest kohtupretsedenti. Seejuures jõuab pretsedent Rootsi ajakirjaniku arvates suure tõenäosusega Euroopa Kohtusse, mis langetab lõpliku otsuse Eesti uue meediaseaduse kohta.