Kui laps on läinud kaduma ja olukord tekitab vanematele muret, siis uuest aastast on võimalik helistada kadunud laste abitelefonil 116 000, kust saab nii nõu, kuidas olukorraga toime tulla, kui ka infot, kuidas edasi käituda.
Tööd alustab kadunud laste telefon
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ükskõik milline ja kui suur mure inimesel on, võib ta alati sellel numbril helistada,» rääkis sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna nõunik Monika Luik.
Uuest aastast tööle hakkavale kadunud laste telefonile vastavad inimesed, kellel on kas psühholoogia-, sotsiaaltöö- või pedagoogikaalane haridus.
Kuna Luige sõnul on Eestis kaduma läinud laste arv võrreldes teiste Euroopa riikidega väike, siis aitavad inimesi abitelefoni numbril 116 000 needsamad spetsialistid, kes juba praegu töötavad lasteabi infotelefonil.
2009. aastal oli politseis 26 kadunud lapse juhtumit.
«Eraldi telefoni eraldi inimestega ei ole mõtet teha, vaid kaduma läinud laste abitelefon liidetakse eelnevaga,» selgitas Luik.
Lisaks kriisiolukorras lastevanemate nõustamisele läheb kiiremate juhtumite korral info kadunud laste abitelefonilt ka politseile. «See on oluline, et kiired juhtumid jõuaksid ka otse politseisse ja siis tegutsetakse juba edasi,» rääkis Luik.
Kiire juhtum tähendab seda, et laps on alles kaduma läinud ja politseil veel sellekohast infot pole. Samas on ka olukordi, kus politsei juba tegeleb asjaga, aga lapsevanem vajab lihtsalt nõustamist, kuidas sellel raskel ajal toime tulla.
Ka võivad lapsed ise kadunud laste telefonile helistada. «Oluline on ka see, et kadunud laste telefoninumber on igas Euroopa Liidu riigis sama,» rääkis Luik.
Laste abitelefon numbril 116 111 töötab juba alates eelmise aasta algusest ja iga kuu heliseb see telefon 200–300 korda. «Neid kõnesid liiga palju ei ole, telefoninumbri tuntus võiks olla oluliselt suurem,» märkis Luik.
Päris palju helistavad sellele telefonile nõuküsimiseks just lapsed ise. Samuti on üsna palju naljakõnesid. «Aga ka need kõned on head, sest kui laps saab helistades positiivse tagasiside ja temaga ei hakata pragama, siis helistab ta ka siis, kui tal tegelikult mure on,» selgitas Luik.
Abitelefoni kasutavad näiteks ka tähelepanelikud naabrid, kes on näiteks märganud, et vanemad läksid ööseks pidutsema või väikelapsed jäeti pikaks ajaks üksi koju.
«Sõltub olukorrast, kuidas abitelefoni töötajad reageerivad. Mõnikord saadetakse politsei kohe välja ja teavitatakse ka omavalitsust, teinekord kannatab natuke oodata,» rääkis Luik.
Politsei- ja piirivalveameti kommunikatsioonibüroo juht Harrys Puusepp ütles, et kadunud laste kiire leidmine on niivõrd oluline küsimus, et iga lisavõimalus on teretulnud.
Kadunud laste telefon on euroliidu liikmesmaades kohustuslik. Eeskiri kohustab telefoni kasutusele võtma hiljemalt aprillis või mais 2011. aastal.