Ansip: välistudengite hulk peaks kasvama

FOTO: Lennart Rikk

Peaminister Andrus Ansipi hinnangul ei ole Eestil põhjust rahul olla välistudengite hulgaga ülikoolides ning kõrghariduse rahvusvaheliseks minemine peaks olema riigi jätkuv prioriteet.

Ansipi sõnul on välistudengite arv meie ülikoolides küll tasapisi kasvanud, kuid rahuloluks ei ole põhjust. «Selleks, et välistudengeid tuleks siia rohkem, on vaja, et meie ülikoolide rahvusvaheline maine paraneks. See on aeganõudev protsess, aga praegune tendents on hea,» nentis Ansip täna riigikogu ees teadus- ja arendustegevusest rääkides.

Tema sõnul tuleks senisest rohkem tähelepanu pöörata teadlaste ja kõrgelt haritud spetsialistide juurdekasvu soodustavate ja rahvusvahelisi kogemusi pakkuvate tegevuste tulemuslikkusele.

«Kuigi inimeste arendamise toetussummad on märkimisväärsed, ei ole me suutnud doktoriõppe lõpetanute arvu nelja aasta jooksul oluliselt suurendada,» tõi Ansip kriitikana välja. Sel aastal käivitatud Tagasi Kooli programmi kaudu tahab riik doktorikoolide abil õpingute juurde tagasi tuua 100 doktoranti.

Ansip osutas, et Eesti vajab arutelu ülikoolide rollist ja vastutusest: «Selleks, et noored tahaksid kõrgharidust omandada, peab ülikoolide maine olema kõrge. Ülikoolid peavad olema ühiskonna vajadustele avatud ning majanduse ja tööturuga rohkem ühte jalga käima.» Ansip tunnustas Tartu Ülikooli (TÜ) rektor Alar Karist, kes on muutuste vajadust hästi tunnetanud ja algatanud TÜ seaduse uuendamise, mis võimaldab käivitada ülikoolide juhtimise arutelu.

Eestilt maailma parim haridus

Ansip vastas ka riigikogu liikmete küsimustele. Muu hulgas küsiti, kes peaks koordineerima, et ülikoolid toodaksid spetsialiste, keda ettevõtjad vajavad. Peaministri sõnul pole maailmas olemas riiki, kus ettevõtted ei kurdaks vajalike oskustega inimeste puudumise üle. Riigi ülesanne peaks tema hinnangul olema oma noortele inimestele anda maailma parim haridus, millega nad saavad hakkama ükskõik kus.

Rääkides hariduse kitsaskohtadest tõi Ansip välja, et rohkem tähelepanu tuleks pöörata neile töötutele, kel puudub igasugune professionaalne ettevalmistus. Ka elukestva õppe osas on Eestil veel pikk tee minna, et jõuda järele elukestva õppe parimatele näidetele Soomele, Rootsile ja Taanile.

Tagasi üles
Back