Eestile kallale tungimise korral püüaks siit lahkuda 20 protsenti elanikest, sealhulgas viis protsenti oleks kindlasti valmis põgenema ning 14 protsenti teeks seda tõenäoliselt. Samal ajal on langenud ka eestlaste valmisolek oma riiki kaitsta, selgus kaitseministeeriumi avaliku arvamuse uuringust.
Sõjaohu korral ei sooviks Eestist kindlasti lahkuda 40 protsenti ning tõenäoliselt ei sooviks seda teha 33 protsenti eestimaalastest.
Nooremate seas on soov Eestist sõjaolukorras lahkuda selgelt suurem - vanusegrupis 20-29 eluaastat on potentsiaalsete põgenejate osakaal kõige suurem ehk 31 protsenti.
Pea kõigi uuringute puhul on mitte-Eesti taustaga elanike valmisolek sõjaohu korral Eestist lahkuda olnud pisut suurem kui eesti keeletaustaga inimestel. Nii ka sel korral - eestlaste seas on lahkumise soov 17 protsendil ning mitte-eestlaste seas 27 protsendil.
Enam-vähem samaväärne erinevus esineb ka elanike soost lähtuvalt - naised on selgelt enam lahkumise poolt kui mehed - need numbrid on vastavalt 25 ja 14 protsenti.
Rünnaku korral oleks 59 protsenti eestimaalastest valmis kaitsetegevuses osalema, käesoleva aasta alguses kinnitas seda valmisolekut märksa rohkem inimesi ehk 66 protsenti.
30 protsenti inimestest oleks valmis kindlasti ning 29 protsenti tõenäoliselt ise riiki kaitsma. Jaanuarikuise küsitluse järgi olid need numbrid vastavalt 35 ja 31 protsenti.
Selgelt on vähenenud ka eesti keelt kõnelevate inimeste valmisolek riiki kaitsta ning eelkõige on siinkohal vähenenud just naiste toetus, mis on kukkunud 60 protsendilt 48-le. Eesti keelt kõnelevate meeste seas on langus olnud väiksem - 82 protsendilt 79-le.
Samas selgus uuringust, et 61 protsenti elanikkonnast peab ennast pigem või kindlasti mitte informeerituks sellest, kuidas käituda kriisiolukorras.
Kaitseminister Jaak Aaviksoo sõnul näitavad uuringu tulemused, et üldiselt näevad eestlased julgeolekuriske laiemana kui pelgalt sõjalise tegevusena. «See tähendab, et juba rahu ajal tuleb põhjalikult läbi mõelda ja paika panna kõikide riigiasutuste tegevus kriisi korral ning läbi mõelda elanike teavitamise süsteem,» märkis ta.