Ligi pooled ehk 48 protsenti elanikest leiavad, et kaitsekulutused tuleks säilitada praegusel tasemel, selgus kaitseministeeriumi värskelt avaliku arvamuse uuringust.
Eestlased pooldavad kaitsekulutuste säilitamist praegusel tasemel
7. detsember 2010, 18:49
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kulutuste tõstmist pooldab 27 protsenti ning vähendamist 15 protsenti elanikest.
Viimase paari aasta jooksul on kulude tõstmist pooldavate elanike osakaal olnud madalam kui eelnevatel aastatel. Uuringu tegijate hinnangul võib langust ilmselt seostada raskete majandusoludega eelmisel ja käesoleval aastal.
Keskmisest suurem oli toetus kulude kasvatamisele viimati 2008. aasta augustis vahetult pärast Venemaa-Gruusia konflikti.
Eestlaste seas on toetus riigikaitsekulutuste suurendamisele olnud läbi aastate suurem kui mitte-eestlaste seas ning värskes uuringus pooldas kaitsekulutuste suurendamist eestlastest 33 protsenti ning mitte-eestlastest 13 protsenti. Kulutuste kärpimist seevastu pidas õigeks üheksa protsenti eestlastest ning 28 protsenti mitte-eestlastest.
Kaitseministeeriumi tellitud avaliku arvamuse uuringu kohaselt on elanike toetus Eesti üldisele julgeoleku- ja kaitsepoliitikale endiselt kõrge - nimelt on riigi tegevusega riigikaitse arendamisel rahul 68 protsenti elanikest. Samuti püsib kõrgena usaldus riigikaitsega tegelevate institutsioonide vastu – kaitseväge usaldab 83 ja kaitseliitu 68 protsenti inimestest.
Samuti nähtub uuringust, et inimesed peavad Eesti kõige kindlamaks julgeolekugarantiiks kuulumist NATO-sse ning Eesti kuulumist allianssi toetab 78 protsenti elanikkonnast.
Kaitseväe mehitamise senist mudelit ehk segasüsteemi ajateenistusest ja palgalistest üksustest toetab 81 protsenti.