Koduse vara kaitseks kasutatakse üha enam turvameetmeid

FOTO: Mihkel Maripuu

Läinud aastal ei kasutanud oma kodu kaitseks ühtegi turvameedet 30 protsenti küsitletuist, selgus justiitsministeeriumi kuriteoohvrite uuringust.

See näitaja on pidevalt vähenenud - näiteks 1995. aasta uuringus oli selliseid inimesi peaaegu kaks korda rohkem ehk 59 protsenti. Võrreldes 2004. aastaga vähenes turvameetmeid mittekasutanute osakaal neli protsenti.

Kõige rohkem on suurenenud turvalukkude kasutamine - see on praeguseks olemas enam kui pooltel peredest.

Samuti on kasvanud piirdeaedade rajamine. Kui 1993. aastal oli kõrge aed vaid ühel protsendil siis mullu juba 11protsendil. Piirdeaial on uuringu tegijate hinnangul peale kodu kaitsmise ilmselt ka muid eesmärke: näiteks parkimise korraldamine, laste turvalisus ning sõidukite kaitsmine varguste ja vandalismi eest.

Kasvanud on ka häiresignalisatsiooni kasutamine - 2009. aastal oli see olemas igas kümnendas majapidamises, võrreldes 2004. aastaga oli kasv kolm protsendipunkti. Signalisatsiooni saavad endale lubada siiski vaid varakamad: vähekindlustatud peredes oli signalisatsioon neljal protsendil, jõukamates peredes aga 19 protsendil.

Varasemast vähem seevastu kasutatakse akna- ja uksetrelle - neid kasutas mullu vaid kaks protsenti leibkondadest. Väga väike - üks protsent - oli ka nende perede osakaal, kelle kodu valvas valvur või turvatöötaja. See näitaja sisaldab ka juhtumeid, kus turvatöötajad valvavad elupiirkonda või kortermaja.

Kui turvauksed ja -lukud on levinumad linnades, siis maal on märksa enam neid, kelle vara kaitseb koer - linnas 17 ja maal 44 protsenti.

Tagasi üles