Presidendi volitusi ei peaks kergekäeliselt suurendama, kuid arutada tasub sel teemal kindlasti, leiab riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Väino Linde.
Linde: presidendi volituste üle tasub arutada
8. detsember 2010, 14:26
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Võimu suurendamine on väga tõsine protsess, kus kergekäeliselt funktsiooni ära võtmine või juurde panemine viiks tänase tasakaalu paigast. Arutada tasub sel teemal kindlasti,» rääkis Linde Postimees.ee’le.
Postimehe tellitud ja Turu-uuringute ASi läbi viidud uuringust selgus, et 33 protsenti vastanutest sooviks presidendi volitusi välispoliitikas suurendada, riigikaitse alal oleksid volituste suurendamise poolt 24 protsenti vastanutest.
Linde tõdes, et avalikkuse poolehoid presidendi volituste suurendamiseks on igati mõistetav: «Alati on selline uskumus või lootus ühele väljapaistvale isikule, kes võiks riiki juhtida või suunata õigele teele. Tasub ka seda mõelda, et kui praegu tehakse riigi jaoks olulised otsused parlamendis läbi väga avalike vaidluste erinevate poliitiliste rühmituste ja erakondade poolt, siis presidentaalse demokraatia puhul tehtaks need otsused paljuski siiski n-ö Kadrioru vaikuses.»
President negatiivseid otsueid ei tee
Presidendi otsevalimist pooldaksid uuringu kohaselt 70 protsenti vastanutest. Linde märkis, et praegune riigikogu koosseis ei ole vajalikuks pidanud otsevalimise küsimusega tegeleda. «Me oleme valinud parlamentaarse demokraatia tee. Kui rääkida presidendi otsevalimistest, siis tuleks asuda liikuma presidentaalse demokraatia poole – see tähendaks presidendivõimu olulist suurenemist nii, nagu ta on Soomes ja Ameerika Ühendriikides,» osutas ta.
Linde nentis, et seni on kõik Eesti presidendid saavutanud rahva poolehoiu. Samas tuleb tema sõnul arvestada, et tänasel päeval ei pea president ebapopulaarseid otsuseid vastu võtma. Selliseid otsuseid teeb valitsus ja ka riigikogu. «President on riigipea: oluline persoon meie kõigi jaoks, kelle seisukohad on tähtsad. Küll aga on president täna rohkem esindusliku tähtsusega,» selgitas Linde.
Postimehe tellitud uuringust selgus ka see, et 49 protsenti vastanutest näeks järgmisel ametiajal presidendina samuti Toomas Hendrik Ilvest.