Eesti anomaalia: üksikemade lapsed loevad teistest paremini

FOTO: SCANPIX

Kui reeglina oskavad üksikvanema juures elavad lapsed teistest kehvemal tasemel lugeda, siis Eesti üksikemade lastega on olukord vastupidine, selgub rahvusvahelisest PISA uuringust.

«Eesti eripära on, et lapsed, kes kasvavad vaid koos emaga, loevad paremini kui riigis keskmiselt,» seisab aurandes «PISA 2009 - Eesti tulemused», mis keskendub 15-aastastele noortele.

Eesti keskmine funktsionaalse lugemisoskuse eest antud punktisumma on 501, üksikemade lastel aga 505 punkti. Teistes riikides on üksikvanemaga peres kasvavate laste tulemused keskmiselt 10 punkti madalamad riigi keskmisest.

Võrdlusena, üldse emata kasvavad samaealised lapsed said keskmisena ainult 466 punkti.

Samuti mängib lapse lugemisoskuses olulist rolli ema haridus. Uuring näitas, et mida kõrgem on ema haridus, seda paremad on lugemistulemused. Sõltumata perekonnavormist saavutasid õpilased, kelle emal on kõrgharidus, lugemises 525 punkti.

«PISA tulemustest nähtub, et haritud ja töötav (koduse ema puhul olid tulemused veidi madalamad) ema aitab kaasa oma laste heade tulemustele,» märgivad aruande koostajad.

«Kindlasti mõjub hästi lapse lugemisoskusele ka isa olemasolu peres, ent numbriliselt on see väiksem.»

Iga neljas Eesti PISA-vanustest õpilastest kasvab peres, kus on ainult üks lapsevanem. 92 protsenti vastanutest elab koos emaga.

PISA uuring püüab hõlmata erinevad taustafaktoreid, mis mõjutavad õpilaste hariduse
omandamist. Üks tähtsamatest on koostajate sõnul õpilaste sotsiaalmajanduslik taustafaktor - milline on keskkond, kus ta elab, mida väärtustatakse tema peres jms.

Mullu tehtud ja eile avalikustatud PISA-testi tulemused näitavad, et Eesti õpilased on kõige tugevamad loodusteaduslikus kirjaoskuses, maailma võrdluses saavutati head tulemused ka funktsionaalses lugemises ning matemaatilises kirjaoskuses.

Õpilaste õpitulemuslikkuse võrdlusuuringu PISA viis OECD läbi 2009. aasta aprillis. Uuringuga mõõdetakse 15-aastaste õpilaste teadmisi ja oskusi, mis on esmatähtsad täisväärtuslikuks osalemiseks ühiskonnaelus.
 

Tagasi üles