PISA: raamaturikas kodu annab testieduka lapse

Anton Hansen Tammsaare raamatud

FOTO: Mihkel Maripuu

PISA uuringust selgub, et mida rohkem on lapse kodus raamatuid, seda paremini läheb tal funktsionaalse lugemisoskuse testis.

«Selge taustaindikaator on raamatute arv kodus – mida rohkem raamatuid, seda paremad on õpilaste tulemused,» kirjutavad aruande «PISA 2009 - Eesti tulemused» koostajad.

PISA-testiga paralleelselt täitsid üheksandate klasside õpilased küsimustiku sotsiaalsete taustategurite kohta, kus uuriti ka, kui palju ja milliseid haridust toetavaid vahendeid on õpilaste kodudes.

Selgus, et kaheteistkümnest taolisest vahendist soosib enim head lugemisoskust see, kui lapsel on kodus kirjandusklassika teoseid, Eestis näiteks Anton Hansen Tammsaare loomingut.

Kui Eesti keskmine tulemus funktsionaalse lugemisoskuse võrdluses oli 501 punkti, siis taolist kirjandust kodus omavate laste seas 516. Sellises kodus elab 72 protsenti üheksanda klassi õpilastest.

Teisel kohal olid luuleraamatutega kodust pärit noored (511 punkti), kolmandat jagasid 508 punktiga teatmeteoseid ja tehnilisi käsiraamatuid kodus omavad õpilased.

Aruandes mainitud kaheteistkümnest tegurist mõjutas kõige vähem lugemistulemust see, kas õpilasel on oma tuba või mitte. Nii toaomajate kui mitteomajate keskmine tulemus testis oli 501 punkti.

Mullu tehtud ja eile avalikustatud PISA-testi tulemused näitavad, et Eesti õpilased on kõige tugevamad loodusteaduslikus kirjaoskuses, maailma võrdluses saavutati head tulemused ka funktsionaalses lugemises ning matemaatilises kirjaoskuses.

Õpilaste õpitulemuslikkuse võrdlusuuringu PISA viis OECD läbi 2009. aasta aprillis. Uuringuga mõõdetakse 15-aastaste õpilaste teadmisi ja oskusi, mis on esmatähtsad täisväärtuslikuks osalemiseks ühiskonnaelus.
 

Tagasi üles