/nginx/o/2010/08/27/423503t1h3301.jpg)
Kui sotsiaalministeeriumi eelnõu toetust leiab, pikeneb noorte õigus asenduskoduteenusele kuni magistriõpingute lõpuni.
Noorte asenduskoduteenus võib pikeneda magistriõpingute lõpuni
/nginx/o/2011/06/07/617278t1hd8dc.jpg)
9. detsember 2010, 18:29
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Asenduskodu eesmärk on pakkuda turvalist ja arenguks soodsat elukeskkonda neile lastele ja noortele, kel ei ole vanemaid või kelle vanematelt on laps ära võetud või kelle vanemad on saanud vanglakaristuse.
Praegu on noortel õigus asenduskoduteenuseks kuni noore 18-aastaseks saamiseni või kuni bakalaureuseõppe nominaalse õppeaja lõpuni, kui noor on astunud rakenduskõrgkooli või ülikooli.
Asenduskoduteenuse pikendamine magistriõpingute lõpuni annab eelnõu autorite sõnul asenduskodu noortele paremad võimalused hariduse jätkamiseks.
«Selle täiendusega antakse sarnaselt teistele noortele, kes kasvavad oma vanemate juures ja on nende ülalpidamisel, magistriõppes jätkamise võimalus ka asenduskoduteenusel viibivatele noortele, kes on läbinud bakalaureuseõppe või omandanud rakendusliku kõrghariduse,» selgitavad sotsiaalhoolekande seaduse muutmise eelnõu autorid, sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna peaspetsialist Elmet Puhm ja hoolekande osakonna peaspetsialist Maarja Krais.
«Magistriõppe läbimine annab asenduskodus üleskasvanud noorele tööturul parema konkurentsivõime, mis annab eeldused paremaks toimetulemiseks hilisemas iseseisvas elus,» lisavad Krais ja Puhm.
Kuigi asenduskoduteenust on lastekodu nime all osutatud aastaid, ei kasutatud seda mõistet enne 2007. aastat. Asenduskodu eesmärk on rahuldada lapse põhivajadusi, luua talle turvaline ja arenguks soodne elukeskkond ning valmistada laps ette võimetekohaseks toimetulekuks täiskasvanuna.