Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Rongavanemale koidavad kibedad päevad

Märtsist muutuvad Eesti seadused elatisvõlgnike osas üheks Euroopa karmimaks. Riik loodab edulugu, kohtutäiturid on aga skeptilised. Paadunud võlglased ähvardavad surve kasvades sootuks välismaale pageda ja elatispagulaseks hakata.

Andre (36) on tavaline eesti mees. Elab Harjumaal, teeb tasapisi tööd, on omal erialal tuntud nimi. Kusagil Eestis on tal kaks varateismelist last. Nad pole kuus aastat kohtunud. Suhted on lootusetult sassis.

Kõik algas siis, kui Andre laste emaga kahasse maja ostis. Inetule lahkuminekule järgnes veel koledam kohtutee.

Andre pakkus maha jäetud naisele kompensatsiooni, aga viimane keeldus. «See läks kohtus läbi, kuna mulle absoluutselt kohus ei meeldi ja ma lihtsalt ignoreerisin seda,» selgitab mees.

Nüüd seisab kohtutäiturite häbipostis Andre nime taga hiiglaslik, üle 15 000 euro suurune elatisvõlg. «Jah, ma võiks hakata seda jupihaaval maksma, aga samas, ega ma oma lapsi ei näe. Miks ma maksan mingi kohustuse pärast raha?»

Sinna on aastaid, kui kohtutäitur viimati Andre kontolt midagi kätte sai. Mis meetodeid ta täpselt kasutab, mees targu ei räägi. Iga päev tuleb teha kokkuleppeid, omada sõpru, olla ettevaatlik.

Elatisvõlg üle 15 000 euro
Andre

«Ma ei ela nagu normaalne eestlane, et pangalaen ja nii edasi. Ma ei saa seda endale lubada. Aga ma elan nii, nagu ma saan.»

Riigil mõõt täis
Andre pole sugugi ainus. Eestis on 8043 mittemaksvat vanemat. Osa neist hakkavad elatisvõlgu tasuma, ent igal aastal avatakse omakorda ligi 1400 uut elatistoimikut. Kui kehtivad elatisvõlad kokku liita, on lastel jäänud saamata 14,5 miljonit eurot.
8043
inimesel oli kehtiv elatisvõlgnevus 2015. aasta seisuga
€ 14 514 357
oli elatisvõlglaste võlgnevus ühtekokku
37
kohtuotsust jõustus 2014. aastal elatisvõlgnevuse tahtlikult maksmata jätjate suhtes
33
said karistuseks vangistuse

Justiitsministeerium on asunud võitlusse. Just praegu on käimas kuuekuuline periood, mil jõustub koguni kolm elatisvõlglaste elu karmistavat seadustepaketti.

Mullu oktoobrist peavad kohtutäiturid elatisvõlgnikke sagedamini tülitama – nüüd tuleb seda teha iga kahe kuu tagant, kusjuures soovitatavalt näost näkku. Lisaks peab täitur vähemalt kord aastas võlgniku kinnisvara ja eluruumi läbi otsima, et leida sealt arestitavat vara. Jaanuarist muutus lihtsamaks elatisvõlgnikule kohtus vanglakaristuse määramine.

Märtsist läheb rongavanemate elu aga päris keeruliseks. Kui võlgnik on olnud võlgnevuses vähemalt kaks kuud, saab kohtutäitur saata talle hoiatuse, et maksmata jätmisel võib kohus võtta inimeselt juhiloa, jahipidamisloa ja veel rea teisi õigusi. Selle eelduseks on lapse hooldaja nõusolek.

«Umbes 2000 võlgnikku on kontingent, kellelt midagi kätte ei saada, ja nemad ongi sihtgrupp. Heal juhul peatataks juhtimisõigus 1500 isikul.»
JEKATERINA AGU, justiitsministeriumi eraõiguse talituse nõunik

«Me ei saa ennustada, kas kõik nad hakkavad siis maksma. Ei saa välistada, et nad sõidavad lihtsalt ilma lubadeta edasi ja koguvad endale trahve juurde.»

Agu nendib, et sellega hakkavad Eesti seadused elatisvõlglaste osas kuuluma Euroopa karmimate kilda. Juhtimisõiguse peatamine on meetmena kasutusel veel vaid Tšehhi Vabariigis ja Slovakkias.

«Nende riikide kogemus on, et selliseid inimesi on see siiski pannud maksma ja täituriga suhtlema,» ütleb Agu.

Ka rahaga sahkerdamisele tahetakse piir panna. Märtsist võib kohtutäitur arestida kolmandalt isikult elatisvõlgniku eest tehtud rahalisi makseid, kui need ületavad võlgnikule ühes kuus ette nähtud mittearestitava miinimumi.

Näiteks kui võlgniku eest maksab autoliisingut või laenu keegi teine, saab täitur makstud raha pangalt ära võtta. Nii saab laps raha kätte, aga maksjal tekib võlg panga ees.

Andret selline väljavaade ei kohuta. «See tekitab pigem trotsi. Mind küll mingid kohtutäiturid ja asjad absoluutselt ei…» jätab ta lause lõpetamata. «Kui minu käsi hakatakse siin Eestis väänama, siis ma lihtsalt kolin minema.»

Agu sõnul on ministeerium selle riskiga arvestanud. Sestap on kohtul enne loa äravõtmist suur kaalutlusõigus ja kui võlgnik tasub 30 päeva jooksul esimese makse või lepib kokku maksegraafiku, jäävad load alles.

Jõhvi kohtutäitur Kristel Maalman ütleb, et seadusemuudatused on juba tekitanud omajagu elevust võlga välja nõudvate vanemate seas.

«Mõni ütleb juba praegu, et saatke teade. Ma ikka ütlen, et ootaks seaduse jõustumise ära. Huvi ei ole massiline, aga seda on,» kirjeldab ta.

Maalmani kantseldada on ühtekokku 500 elatise võlgnikku. Umbes pooled neist on rahatud, teistelt võiks midagi kätte saada. Kuid täituri jaoks on probleemiks isegi nende inimeste üles leidmine.

«Vahel on nii, et inimesel ei ole Eestis kümme aastat elukohta. Läheb Soome tööle, kohe on elukoht olemas ja saan talle kirja saata. Miks Eesti riigis ei ole registreeritud elukoha kohustust?» imestab ta.

Seda, et lubade äravõtmisest kujuneks võluvits, Maalman ei usu.

«Mind väga huvitab, kuidas see lubade äravõtmine toimima hakkab. Osa kindlasti hakkab maksma, aga ma ei välistaks ka seda, et osa neist desotsialiseerub veel rohkem, kui nad seda hetkel on.»
KRISTEL MAALMAN, Jõhvi kohtutäitur

Seda eriti juhul, kui täituril tekib õigus kolmandate isikute makstavat raha kinni pidada. Maalman selgitab, et lapsel on küll raha kätte saamisel eesõigus, ent selle rõhutamine ei tohi muutuda selliseks, mis võlgniku elu pikas perspektiivis mõttetuks muudab. Kui võlgnik kaotab töö ja elukoha, ei teki tal ka tulevikus raha elatise tasumiseks.

Üle poole võlgnikest on vanuses 35-49 eluaastat
Kõige rohkem on 39-aastaseid võlgnikke.

Vanemad ootel

Kaheksakuuse lapse ema Kaire on üks neist tuhandetest, kes vanemakohustused hüljanud võlgnikku taga ajavad. Lapse isa lahkus pere juurest juba enne võsukese sündi. Praeguseks pole nõue tema vastu veel kuigi suur, pool tuhat eurot, kuid ema on end elatisvõla problemaatikaga juba peensusteni kurssi viinud. Küsimus on naise jaoks põhimõtteline: kui isa ei toeta last lapseeas, miks peaks laps toetama teda vanaduspõlves?

«Kahjuks on tänaseks teada, et kohtutäituri käed on meie juhtumis seotud,» kirjeldab Kaire.

Elatise väljanõudja
Kaire, väikelapse ema

«Lapse isa teenib raha mitteametlikult, kohati ebaseaduslikult. Ta kasutab sularaha, ülekanneteks käib pankades ja teeb otseülekande. Enamiku varast palub kas liisida või omada lähedastel inimestel – näiteks auto on liisinud üks sugulane, muud varad teine…»

Juhilubade äravõtmine Kairet ei aitaks, sest rongaisal neid pole ning ta sõidab ebaseaduslikult. Sellest hoolimata kiidab naine seadusemuudatused heaks ja leiab, et esialgu neist piisab.

«Eks aeg annab arutust, millises suunas edasi liikuda. Tuleb vaadata, et nõuetega tegelevad ametnikud poleks ülekoormatud. Ka võlgnikus võib liigne surve tekitada suuremat trotsi,» mõistab ta.

Võlad oma lapse ees
TOP 3 suurimat elatisvõlglast. 2009. aastal lisandus rekordarv elatisvõlglasi.
€ 188 793
oli 1971. aastal sündinud Mati elatisvõlg
1676
elatisvõlglast lisandus 2009. aastal
Elatisvõlgnik: häbi oleks lubadeta jääda
Oht sõiduõigus kaotada paneks rahakad, ent tahtlikult elatise maksmisest hoiduvad rongavanemad ümber mõtlema küll, usub ettevõtjast elatisvõlgnik Meelis (nimi toimetusele teada).

Kui palju võlgnete ja miks?

Nõue on 4400 eurot ja ühe lapse pealt. See tekkis mõned aastad tagasi – maksin vastavalt oma võimetele, aga võlg tekkis ikka. Võib-olla oli motivatsioon ka natuke nõrk. 2015. aastal olen kõik korrektselt maksnud ja ka tänavu kavatsen sama teha.

Kuidas tunnetate kohtutäituri survet?

Kõik, mis ta seadusest tulenevalt saab teha, ta võtab ka ette. Maksan pool miinimumpalgast, aga kohtutäituril on jumala savi. Mis siis, et mul on teine laps veel ja olen eelmisel aastal normaalselt maksnud – ikka ei huvita. Mul on osalused mõnes osaühingus, need on nüüd kõik müügis, lähevad lähipäevadel oksjonile. Eks lapse ema ka väga tugevalt survestab.

Saate omavahel läbi?

Me oleme ikka kohtud läbi käinud, ega siin midagi rahumeelset pole. Saan last näha, kui sõidan 200 kilomeetrit sinna ja viin ta pärast tagasi. Aga see on päris kulukas.

Ega ema ei ole rumal inimene. Ta tajub seda hästi, et ega tal midagi suurendada võimalik ei ole. Pigem võiks mina minna kohtusse ja taotleda summa vähendamist. Aga ma ei ole kiuslik inimene, et peaks seda tegema. Kui peaks kolmas laps sündima, siis võib-olla kaalun.

Mida arvate sellest, et lapse ema nõusolekul võib teilt varsti load ära võtta?

Ma ei kahtle, et varsti kohtutäitur tulebki minult mingeid lubasid ära võtma. Aga kui mul võetakse ettevõtte osalused ära, võetakse load ära – millest ma siis võtan seda raha? Kuidas on tagatud, et ma veel kuhugi sügavasse auku endaga ei kuku?

Usun, et need, kellel on võimalus maksta, aga pahatahtlikult ei maksa, paneks see võlga ära maksma küll. Inimesed hakkavad ju kõrval naerma, kui on näha, et raha on, aga lapse nõude pärast juhiluba pole, pead autojuhiga sõitma – täielik kloun! Ma arvan, et see hakkab lõpuks mõjuma.

Riigi kolm survesammu

  • 1. oktoobrist 2015

    Seadus kohustab kohtutäitureid suhtlema elatisvõlgnikega vähemalt iga kahe kuu tagant. Kord aastas peab täitur otsima läbi võlgniku eluruumi ja kinnisvara, et leida sealt arestitavat vara.

  • 1. jaanuarist 2016

    Seadus lubab elatise maksmisest «teadlikult kõrvalehoidja» vangi mõista. Varem võis kohus sellise otsuse langetada vaid elatise maksmisest «kuritahtlikult kõrvalehoidja» suhtes, mida oli märksa raskem tõendada.

  • 1. märtsist 2016

    Teadlikult maksmisest hoiduva võlglase puhul saab kohus õiguse peatada juhiloa, jahipidamisõiguse, relvaloa ja relva soetamise loa, väikelaeva juhtimisõiguse ning kalastuskaardi.

    Kohtutäiturid saavad hakata arestima makseid, mida kolmandad isikud on elatisvõlgniku eest teinud. Näiteks olukordades, kus võlgniku autoliisingut või eluasemelaenu tasub keegi teine.

    Riik võib keelduda maksmast elatisvõlglasele EASi ettevõtluse alustamise toetust ja erametsaomanike toetusi.

    Portaalis eesti.ee saab igaüks (näiteks tööandja või uus elukaaslane) võimaluse teise inimese isikukoodi või nime ja sünniaega teades kontrollida, kas huvipakkuva isiku osas on käimas elatisvõla nõude menetlus ning kui suur on tema elatisvõlg.

Allikas: justiitsministeerium

Merilin Mändmaa
disainer
Tiina Rekand
multimeedia arendaja
Tagasi üles