Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmete hinnangul poleks tohtinud eurokalkulaatoreid nii palju tellida ja lisaks võinuks aparaadid sihtgruppidele sobivamad olla.
Keskerakondlased noomisid eurokalkulaatorite tellimist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskerakondlane Olga Sõtnik väitis, et tema postkasti jõudnud eurokalkulaator oli katkine, kuid ta poleks seda niikuinii kasutama hakanud ja tegemist on riigi raha raiskamisega.
Toivo Tootsen nentis aga, et enne eurokalkulaatorite tellimist pidanuks inimestelt uurima, kas nad sellist asja üldse vajavad.
Keskerakonna poolt küsimusi tutvustanud Helle Kalda ütles oma lõppkõnes, et eurokalkulaatorid maksti kinni maksumaksja rahast ja need sunniti kõigile peale.
«Kindlasti oleks neid vaja olnud. Ja ma ei ole ka selle vastu, et nendele isikugruppidele, sihtgruppidele, kes seda vajavad, et nendele oleks tellitud,» nentis ta. «Kuid ma olen täielikult vastu sellele, et see kingiti kõikidele 580 000-le.»
Kalda hinnangul võinuks kampaania läbi viia nii, et kohalikud omavalitsused oleks andnud kas sotsiaalosakondade kaudu need inimestele või läbi pankade.
Kalda sõnul ei saa kõik inimesed kalkulaatorit aga kasutada, sest nad lihtsalt ei näe sellel olevaid numbreid.
Jürgen Ligi võttis arupärimist huumoriga, kiites küsijaid rõõmsa teema eest.
«Kõigepealt ma südamest tänan selle arupärimise eest, sellise rõõmsa teema eest nii enda kui ka eurokalkulaatori nimel! See on tõeline läbimurre, kui parlament arutab ja rahandusminister saab aega veeta ühe väikese vidina saatuse üle aru pärides ja vastates,» sõnas ta.
Hiljem lisas Ligi, et inimesed ei peaks olema väiklased ja tegemist pole teemaga, mida riigikogus arutada tuleks.
«Paljud inimesed on selle üle rõõmsad. Mitte keegi ei kannata selle pärast, mitte keegi ei saa selle pärast kannatada,» rääkis ta eurokalkulaatoritest. «Nii et olge suuremeelsed. Ma arvan, et riigikogu ei pruugi seda asja arutada, aga võib, vahel võib olla ka selliseid lõbusamaid (teemasid – toim.).»
Ligi tõstis oma sõnavõtus esile, et inimesed käivad kalkulaatoreid ministeeriumist küsimas ja lisaks maksab poole eurokalkulaatoritele kulutatud summast Euroopa Komisjon.
Ligi rõhutas ka, et eurokalkulaatori idee oli olemas ammu enne Eesti ühinemist rahaliiduga ja Eesti tegi seda nii eeskuju järgi kui ka Euroopa Komisjoni tungival soovitusel.
«See on üleeuroopaline idee ja need ideed sisuliselt surutakse peale, vastasel korral riike kritiseeritakse,» sõnas Ligi. «Tegemist on ei millegi muu kui tarbijakaitsemeetmetega, nii nagu hindade topeltkuvamine, et tarbija ei saaks petta.»
«Probleem on lihtsalt selle kursi keerukuses Eesti puhul, et Eestis on seda võib-olla et ka rohkem vaja, sest 15,6466 ei ole kurss, millega kõik on harjunud arvutama,» lisas ta.