Korobeinik: riik hakaku venelastega suhtlema

Andrei Korobeinik

FOTO: Reformierakond

Vene gümnaasiume eestikeelestav riik pingestab ühiskonda sellega, et ei anna vene kogukonnale reaalselt võimalust koolireformiga seonduvas sõna sekka öelda, leiab suhtlusportaali Rate.ee looja, hiljuti Reformierakonda astunud Andrei Korobeinik.

Tema sõnul tekitab sunniviisiline, kõigi huvitatud osapooltega läbi arutamata haridusreform ühiskonnas pingeid, vahendab portaal Dzd.ee.

«Minu nägemuses on Eesti rahvuspoliitika peaprobleem eestlaste ja venelaste vahelise dialoogi puudumine. Iseenesest see dialoog ei teki, initsiatiiv peab tulema valitsuselt,» rääkis ta.

Teiseks leidis Korobeinik, et riik peaks pingutama rohkem vene koolidesse uutele nõuetele vastavate õpetajate leidmise nimel. «Valitsus peab kindlustama koolid kaadriga enne, kui lõplik üleminekuprotsess algab,» märkis ta.

Korobeiniku sõnul on halb, kui venekeelseid noori koolitavad kehva eesti keelt rääkivad õpetajad – see muudab hariduse ebakvaliteetseks ja pärsib venekeelsete koolide lõpetajate konkurentsivõimet.

Ta meenutas ka, et ei saanud ise koolis eesti keelt ning lõpuks lahenes küsimus ülikooli kaasabil.

«Ma astusin Tartu Ülikooli matemaatikateaduskonda 1998. aastal ja kui ma ei eksi, oli see viimane venekeelne grupp selles teaduskonnas. Teisest kursusest viidi kõik loengud läbi eesti või inglise keeles ning tuleb tunnistada, et just tänu ülikoolile õppisin ma eesti keele selgeks,» rääkis Korobeinik.

Tema sõnul aitab hea eesti keele oskus Eesti nii äri ajada kui karjääri teha.

Värske poliitiku väitel ei ole peamiste riigiülikoolide venekeelsed lõpetajatel probleemi eesti keelega.

«Aga neil, kes ülikooli ei pääse, ei õnnestu sageli eesti keelt selgeks saada,» rääkis Korobeinik.

«Ma olen ise Pärnust (seal on 80 protsenti elanikest eestlased), kooli lõpetasin kiitusega (viis oli ka eesti keeles), kuid eesti keelt teadsin pärast kooli väga halvasti,» meenutas ta.

Korobeiniku väitel soodustab riigikeele mitteoskamine Eestis segregatsiooni teket, mida aitabki venekeelse gümnaasiumi eesti keelele üleminek ära hoida.

Ta meenutas, et vene gümnaasiumi eesti keelele ülemineku seadus võeti vastu juba 1993. aastal ning järgmistel aastatel pole ükski erakond seda plaani oluliselt muutnud.

«Kõik tänased parlamendierakonnad (peale roheliste) on kuulunud pärast seaduse vastuvõtmist vähemalt ühte koalitsiooni ning on omanud võimalust muuta vastu võetud otsust, kuid keegi ei ole seda teinud,» lisas ta.

Eesti venekeelse kooli üleminek riigikeelele algas aastal 2007, mil vene õppekeelega gümnaasiumide 10. klassi astujatele muutus kohustuslikuks üks aine eesti keeles. Seejärel lisandus järk-järgult igal aastal veel üks aine eesti keeles (igal aastal puudutas järgnev muudatus vaid 10. klassi astujaid).

Alates õppeaastal 2011/2012 10. klassi astujatest on kõigil koolidel kohustuslik õpetada minimaalselt 60 protsenti kohustuslikust õppemahust eesti keeles.

Ülemineku protsess kestab Eestis kevadeni 2014, mil lõpetab esimene lend, kes on õppinud kogu gümnaasiumiastme jooksul 60 protsendi ulatuses eesti keeles.
 

Tagasi üles