Valitsus tahab Eesti kodaniku Ukrainale välja andmata jätmise vaidlustada
Lisatud video

Valitsus kavatseb vaidlustada Tallinna halduskohtu otsuse, millega tühistati valitsuse otsus anda terrorismis kahtlustatav Eesti kodanik Vladimir Poljakov kohtupidamiseks välja Ukrainale.

«Oleme juba küsinud Ukraina valitsusasutustelt täiendavad selgitused halduskohtu otsuse vaidlustamise tarbeks,» ütles justiitsminister Urmas Reinsalu Postimehele.

Reinsalu sõnul algatas prokuratuur Poljakovi juhtumis seoses terrorikuriteoga kriminaalasja Eesti karistusseadustikus sätestatud teo tunnusel.

Poljakovi väljaandmise muudavad küsitavaks Minski lepped

Eesti seadused keelavad anda oma kodanikku välisriigile kohtupidamiseks välja, kui amnestiaakt välistab karistuse kohaldamise. Poljakovi kaitsja Sven Sillar rõhus oma kaitsetaktikas Minski kokkulepetele, mille kohaselt võttis Ukarina endale kohustuse anda armu ja kohaldada amnestiat Luganskis tegutsenud isikutele ja seega ei ole Ukrainal õigus taotleda isiku väljaandmist.

«Ukraina riik taotles nimetatud isiku väljaandmist ning seda vaidlustati edutult ka enne valitsuse otsust väljaandmise kohta.  Ka valitsuse korralduses oli nimetatud Minski leppe alusel võimaliku amnestia küsimust, millele halduskohtunik eilses kohtuotsuses viitab, selgelt käsitletud,» selgitas Reinsalu.

Mullu veebruaris sõlmitud Minski kokkuleppe punkti 5 kohaselt peab Ukraina Ülemraada hiljemalt 30 päeva pärast otsustama, millistes Donetski ja Luganski oblastite osades kohaliku omavalitsuse ajutine kord kehtib, samuti jõustama armuandmise ja amnestia ning seaduse, mis keelab nendes rajoonides sõjategevuses osalenud inimeste suhtes kriminaaluurimise ja karistamise.

Eesti ametiasutustel pole kindlat teadmist, kas Ukraina ülemraada on vastu võtnud eelnimetatud seadused. Kuna Ukraina esitas Poljakovi väljaandmise taotluse mullu 3. augustil ehk mitu kuud pärast Minski kokkuleppega võetud kohustuse tähtaega, siis polnud eelmisel aastal Poljakovi väljaandmist arutanud kohtutel alust arvata, et Ukraina on amnestiaseaduse vastu võtnud. Kohtud leidsid eelmisel aastal, et seega ei ole takistusi Poljakovi väljaandmiseks.

Valitsus kontrollis oma otsuse ettevalmistamisel Poljakovi kaitsja Harju maakohtu istungil tõstatatud küsimust ning Eesti saatkonna Ukrainas kinnitusel ei ole sellist seadust vastu võetud, märkis Reinsalu.

«Justiitsministeeriumil ei ole mingit lisainformatsiooni, mis seaks kahtluse alla valitsuse otsuse õiguspära ning meil pole mingisugust lisainfot, et Ukrainas on amnestiaseadus jõustatud,» ütles justiitsminister.

Kohus saatis Poljakovi väljaandmise valitsusele uuesti arutamiseks

Tallinna halduskohus tühistas eile valitsuse otsuse anda terrorismis kahtlustatav Eesti kodanik Vladimir Poljakov välja Ukrainale ning tegi valitsusele ettekirjutuse Vladimir Poljakovi Ukrainale väljaandmise küsimuse uuesti otsustamiseks.

Eesti kodaniku väljaandmise lõpliku otsustuse teeb valitsus, kes peab korraldust andes olema veendunud, et isiku välisriigile väljaandmine on õiguslikult lubatav, mis hõlmab muuhulgas veendumust selles, et puuduvad väljaandmist välistavad asjaolud, märkis halduskohus.

Kohus leidis, et kuna vastustaja ei ole välja selgitanud kõiki otsustamiseks vajalikke olulisi faktilisi asjaolusid, siis on korraldus seetõttu õigusvastane ja kuulub tühistamisele, ütles Tallinna halduskohtu pressiesindaja Postimehele.

Kohus mõistis valitsuselt välja Vladimir Poljakovi kasuks menetluskulud.

Otsus on jõustumata ja sellele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul.

Kaitsepolitsei pidas Poljakovi kinni eelmise aasta veebruaris

Kaitsepolitsei pidas Poljakovi kinni mullu veebruaris, kahtlustatuna terroristlikku ühendusse kuulumises. Kahtlustuse järgi osales Vladimir 2014. aasta suvel Ukrainas niinimetatud Luganski rahvavabariigi kaitseministeeriumi sõjaväekomandatuuri töös ja täitis vähemalt kahel korral - 2014. aasta suvel ja novembris - talle antud ülesandeid.

Muuhulgas olid ülesanneteks objektide ja ebaseaduslikult kinnipeetud inimeste valvamine ja konvoeerimine, kuid välistada ei saa ka osalemist lahingtegevuses. Rühmituse tegevus oli Ukraina andmete järgi suunatud terrorismikuriteo toimepanemisele Ukraina riigi vastu.

Mullu suvel edastas Ukraina peaprokuratuur Eesti prokuratuurile taotluse Poljakovi väljaandmiseks, eesmärgiga viia kriminaalmenetlus läbi Ukrainas.

«Kuna esitatud kahtlustuse järgi on teod toime pandud Ukrainas ning seal asub oluline osa tõenditest, peab prokuratuur põhjendatuks, et kahtlustatava üle toimuks kohtupidamine Ukrainas,» on kriminaalasja kommenteerinud juhtiv riigiprokurör Steven-Hristo Evestus.

Terroristliku grupi või terroristliku organisatsiooni loomise, sellise grupi või organisatsiooni juhtimise või sellesse kuulumise eest on Ukrainas karistusena ette nähtud 8-15-aastane vangistus.

Samasugune kuritegu on Eestis karistatav 5-20-aastase või eluaegse vangistusega.

Tagasi üles