Üle 300 000 euro illegaalselt kokku ajanud arvevabrikant läheb kohtu alla

Tiina Kaukvere
, Eesti uudiste päevatoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rakveres langes varaste noosiks sularaha. Foto on illustratiivne.
Rakveres langes varaste noosiks sularaha. Foto on illustratiivne. Foto: ARVET MÄGI/VIRUMAA TEATAJA

Esmaspäeval algab kohtulik arutelu arveveski teenuseid pakkuva kuritegeliku ühenduse organiseerija üle.

Esmaspäevast algab Viru maakohtu Narva kohtumajas Ida-Virumaal tegutsenud arvevabrikut puudutava kriminaalmenetluse kohtulik arutelu, kus 36-aastasele mehele on esitatud süüdistus kuritegeliku ühenduse organiseerimises, maksukohustuse varjamisele kaasaaitamises, rahapesus ja dokumendi võltsimises.

Ida-Virumaal tegutsenud kuritegelikul ühendusel oli kaks organiseerijat - lisaks esmaspäeval kohtu ette astuvale 36-aastasele Andreile ka 42-aastane Vladimir.

Andreid süüdistatakse selles, et tema kontrolli all olevad äriühingud osutasid alates 2013. aastast arvevabriku teenust 37 ettevõttele. Kuritegelik ühendus ise teenis illegaalsest tegevusest tulu üle 300 000 euro. 

Vladimir on oma karistuse juba saanud, talle mõisteti karistuseks 6 aastat ja 9 kuud vangistust, millest määrati koheselt ärakandmisele aasta vangistus.

Lisaks said selle kohtuasja raames veel kaks isikut süüdistuse rahapesus.

Kohtueelset menetlust juhtinud Viru ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Rita Hlebnikova sõnul oli tegemist väga mahuka uurimisega, mille raames on kahtlustus esitatud nii füüsilisele kui ka juriidilisele isikule.

«Praeguseks on kohus 11 isikut süüdi mõistnud,» lisas Hlebnikova.

Maksu- ja tolliameti (MTA) uurimisosakonna juhataja Rain Kuusi sõnul on tegemist MTA suure töövõiduga, sest tõkestati hästitoimiv maksupettuste võrgustik Ida-Virumaal, mis suutis kümne kuuga tekitada pea pool miljonit eurot maksukahju.

«Arveveskile makstud teenustasu, mis siin oli 10 protsenti sularahakäibest, ei garanteeri ettevõtte probleemivaba suhtlust riigiga ega vabastada teda ka vastutusest,» selgitas Kuus. Ta lisas, et kui lisaks kriminaalvastutusele konfiskeerib riik hiljem kuritegelikust tegevusest saadud tulu, siis tasumata maksud nõutakse sisse ettevõtetelt, kes need arveveskit kasutades tasumata jätsid. 

Kriminaalasja kohtueelset menetlust viis läbi maksu- ja tolliameti uurimisosakonna Ida talitus ja juhtis Viru ringkonnaprokuratuur.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles