Kurdist saadik: Türgil on oht muutuda Süüriaks

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Feleknas Uca andis usutluse kurdimeelse Rahvademokraatliku Partei (HDP) väikeses kontoris.
Feleknas Uca andis usutluse kurdimeelse Rahvademokraatliku Partei (HDP) väikeses kontoris. Foto: Peeter Raudsik

Diyarbakır on Türgi kurdide mitteametlik pealinn, kus elab ligi miljon elanikku. Linn, mille kurdipärane nimi on Amed, kubiseb kontrastidest. Ühelt poolt vohab Kagu-Türgi suurlinnas majanduselu, kaubanduskeskused on inimesi täis. Samal ajal kõlavad vaid mõne kilomeetri kauguselt Diyarbakıri vanalinnast püssilasud. Türgi julgeolekujõud peavad seal juba teist kuud võitlust end peitvate kurdivõitlejatega, keda ähvardab vahistamine.

Eelmise aasta Türgi poliitika edulooks kujunes Türgi Rahvademokraatlik Partei (HDP). Kurdiküsimuse kõrval tegeleb HDP ka keskkonna ja vähemuste õigustega. Keerulises Diyarbakıri piirkonnas saatis neid samuti edu ja parlamenti valiti 2015. aastal teiste seas ka kurdi-jaziidi juurtega Saksamaal üles kasvanud Feleknas Uca (39), kes varem oli üle kümne aasta Saksamaa vasakpartei Die Linke esindaja europarlamendis.

Intervjuu aeg on pisikeses HDP kontoris piiratud, kuna keskpäeval algab Diyarbakıri keskel järjekordne protest vanalinnas kehtestatud liikumispiirangute vastu, kuhu Uca koos teiste HDP liikmetega on minemas. Nagu aru võib saada, pole Uca puhul tegu pelgalt poliitilise töö tegija, vaid ka aktivistiga. Nii näiteks saadeti naine 2009. aastal Türgist välja, kuna ta üritas viia kurdidest vangidele suures koguses B1-vitamiine.

-Elasite ja töötasite varem pikka aega Saksamaal. Miks otsustasite jätta seljataha Saksamaa ja Euroopa suure poliitika ning tulla Türki?

Tõepoolest, ma olin Euroopa Parlamendi liige 1999.–2009. aastani. Ma olen sündinud ja kasvanud Saksamaal, kuid mu juured on tegelikult siin (Türgi Kurdistanis – toim).

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles