Riigikontroll: erikoolide kallis kasvatustöö läheb luhta
Erikoolist lahkunud jätkavad õigusrikkumisi

Kaagvere erikool alustas mullu uut õppeaastat uues koolimajas. Pildil tuba.

FOTO: Sille Annuk

Riigikontroll leidis, et riik pole probleemsete noortega tegelemisel edu saavutanud - erikool on alaealiste õigusrikkumiste ärahoidmisel ja vähendamisel endiselt kallis, kuid vähetulemuslik.

Riigikontrolli hinnangul on põhjuseks see, et endiselt pole suudetud käivitada erikoolidest lahkunud õpilaste järelhooldussüsteemi. Järelhoolduse puudumine muudab erikoolide õppe- ja kasvatustöö aga kasutuks, sest ei taga alaealiste taasühiskonnastamist pärast erikoolist lahkumist.

Riigikontroll soovitab haridusministeeriumil järelhooldus ümber korraldada, samuti analüüsida, kui palju on tulevikus erikooli õppekohti vaja, ning sellele tuginedes vaadata üle kavandatavad investeeringud erikoolidesse.

Auditiga leiti, et vaatamata mitmele positiivsele algatusele, nagu erikoolide personali suurendamine ning täiendavate tugiteenuste pakkumine õpilase erikoolis viibimise ajal, pole õnnestunud oluliselt vähendada uute õigusrikkumiste toimepanekut erikoolist lahkunute hulgas.

Ligi neli viiendikku õpilastest paneb kahe aasta jooksul toime uue süüteo ja kaks viiendikku uue kuriteo. Vaid mõne aasta jooksul pärast erikoolist lahkumist jõuab kinnipidamiskohta 43 protsenti noorukitest. Enamik erikoolist lahkunud õpilastest jääb põhihariduseta või omandab üksnes põhihariduse.

Suured kulud

Eestis on kaks erikooli – Kaagveres ja Tapal, kus õpib kokku ligi 90 õpilast ja mille tegevuskulud on umbes 25 miljonit krooni. Üks õppekoht erikoolis on ligi kümme korda kallim kui õpilaskoht tavalises üldhariduskoolis.

Haridusministeerium on nende renoveerimiseks ja ümberehitamiseks kavandanud enam kui 150 miljonit krooni. Samas on lahtine, kui palju on tulevikus erikoolide kohti vaja, sest tavakoolidesse on kavas luua kasvatusraskustega õpilaste klassid, mis võivad vähendada vajadust erikooli kohtade järele.

Ka alaealiste komisjonide töös pole olulisi muudatusi toimunud. Alaealiste komisjonide võimalused mõjutusvahendeid kasutada on piirkondlikult erinevad ning järjekorrad pikad. Aeg õigusrikkumise toimepanemise ning mõjutusvahendi kohaldamise vahel on liiga pikk. Alaealiste komisjonidele eraldatakse riigieelarvest pea kolm miljonit krooni.

Riigikontroll soovitas haridus- ja teadusministril korraldada erikoolist lahkunud õpilaste järelhooldus selliselt, et oleks olemas konkreetne tegevuskava õpilase taasühiskonnastamiseks ja selge vastutaja selle täitmise eest.

Haridusminister vastas, et erikoolist vabanenud õpilastele järelhoolduse puudumine on suureks probleemiks, kuid pidas ministeeriumi peamiseks ülesandeks tagada kõikidele õpilastele võrdsed õppimistingimused.

Tagasi üles