Eestis puuduvad juhendid koolitulistamise olukorras käitumiseks

Koolijuhtide sõnul pole neil teavet, kuidas käituda, kui mõni õpilastest avab koolis tule.

FOTO: Caro / Scanpix

Kuigi esimesest Soomes toimunud traagiliste tagajärgedega koolitulistamisest on möödas ligi aasta, pole Eesti koolijuhid siiani saanud haridusministeeriumilt näpunäiteid, kuidas sellises kriisiolukorras käituda.

Niisugust eraldi koolitust, et direktorid oleks kokku võetud ja spetsialist oleks rääkinud, mida teha, pole siiani olnud, ütles Vinni-Pajusti gümnaasiumi direktor Jüri Vanajuur Postimees.ee'le.

Tema sõnul oli haridusosakonnas koolitulistamisest juttu pärast Jokela juhtumit. «Aga seal räägiti seda, mida me kõik isegi teame,» lausus Vanajuur ja lisas, et koolijuhte peaks sel teemal harima spetsialistid, näiteks politseinikud.

Haridusministeeriumi käitumisjuhendist koolitulistamise olukorras polnud kuulnud ei Postimees.ee'ga suhelnud Vinni-Pajusti ega ka Kadrioru Saksa gümnaasiumi direktor.

«Isegi siis, kui selline asi olemas on, tuleks inimesed kokku võtta ja selgitada. Mida peaks näiteks tegema direktor või õppealajuhataja, kas tema peab viskuma püssi peale ja laskma end maha lasta,» tõi Vanajuur näite.


Kadrioru Saksa gümnaasiumi direktori Ann Mändveere sõnul oleks selliseid juhiseid kindlasti vaja ning need võiksid koolis ka väljas olla.

«Kui selline teave on koolis igal pool kättesaadav, siis on sellel ka teatud ennetav mõju, sest siis õpilased teavad, et sellisele asjale osatakse kiirelt ja kohe reageerida,» ütles Mändveer.

Tema sõnul on koolidel praegu olemas juhised, kuidas käituda tulekahju ja pommiähvarduse korral.

Haridusministeeriumi kinnitusel on üldised juhised kriisiolukorras käitumiseks olemas ministeeriumi koduleheküljel. 

«Jokela tulistamise järel kasutasime ka Soome kolleegide nõu ning kohandasime mitmeid nende materjale. Tollaste arutelude käigus said koolijuhid ja õpetajad üldiste käitumisreeglitega tuttavaks,» teatas ministeeriumi pressiesindaja Postimees.ee'le.

Ministeeriumi teatel on iga selline juhtum aga väga eripärane ning kõiki tegevusi «ette õpetada» on seepärast väga raske. «Hoopis keeruline on tulistamiseks ja vägivallaks valmis olla ning osata seda ette näha,» seisab ministeeriumi vastuses.

Haridusministeeriumi kodulehel on kriise käsitlevate materjalide seas eraldi välja toodud käitumine põlengu korral, materjalid noorte enesetapuriskide hindamise ja jälgimist vajavate õpilaste äratundmise kohta. Koolitulistamise korral käitumist eraldi lahti kirjutatud ei ole, seda mainitakse teiste kriiside nagu liiklusõnnetus, õpilase pereliikme või õpetaja surm kõrval.

«Kooli ülesanne on olla nii füüsiliselt, vaimselt kui moraalselt valmis kriisiolukordi käsitlema, taastada turvalisus ning olla õpilastele eeskujuks, kuidas rasketes olukordades toimida,» selle lausega lõppeb ministeeriumi kodulehel kriisijuhtumeid koolis käsitlev lehekülg.

Ministeeriumi kodulehel olevate soovituste kohaselt peab koolijuht hindama olukorda ning andma personalile ja õpilastele selged tegevusjuhised ning püüdma olukorda stabiliseerida.

«Koolijuht vastutab selle eest, et kohe kutsutaks vajalik abi. Koolijuht juhib ja toetab oma personali, et õpilaste ja tudengite kaitsmisel tegutsetaks rahulikult,» soovitab kodulehekülg.

Pärast olukorra rahunemist korraldab koolijuht kõikide koolis töötavate täiskasvanute nõupidamise. Selle käigus lepitakse kokku tegevussuunad, vastutus ja tööjaotus.

Lähemalt koolijuhtidele jagatavate näpunäidete kohta saab lugeda siit.

Tagasi üles