Savisaare Vene-suhted on tähelepanu all pikka aega

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Edgar Savisaar

FOTO: Peeter Langovits

Iga Eesti poliitik või riigitegelane, kes suhtleb Venemaaga keskmisest märksa agaramalt, peab arvestama, et tema kohtumised ja sidemed pakuvad huvi konkurentidele ning võivad tõmmata endale isegi julgeolekuasutuste tähelepanu.


Näiteks Tallinna munitsipaalajalehele oma suhete kohta Venemaa Raudteede presidendi Vladimir Jakuniniga pika usutluse andnud Edgar Savisaar märkis küsimuse peale Jakunini sidemetest Venemaa julgeolekuteenistusega: «Kord küsis ta minult ise, kas ma ikka tean sellest ja ega mul seepärast äkki mingeid pahandusi ei või tulla.»

Savisaar vastas Jakuninile, kes kuulub ka mitme Venemaal tegutseva tuntud fondi juhtkonda, et ta ei usu seda, kuna tema linnavalitsuses töötab abilinnapeana Jüri Pihl, kes on olnud Eesti julgeolekuteenistuse juht.

Nii Jakunin kui ka Venemaa endine peaminister, praegune kontrollikoja esimees Sergei Stepašin olid tänavu külalised Savisaare Hundisilma talu jaanitulel. Savisaar märkis linna ajalehes ilmse irooniaga, et seal pildistanud ajakirjanik ei pööranud neile mingit tähelepanu ega tundnud neid ilmselt äragi.

Vene ajaloolane Boriss Sokolov kirjutas tänavu novembris väljaandes Russkii Žurnal, et Moskva hakkab rahvuslike vene erakondade toetamiselt Balti riikides ümber orienteeruma erakondadele, kel on tegelikku mõju poliitikas, sealhulgas Keskerakonnale. «Vastavalt sellele suunati ümber ka finantsvood,» märkis Sokolov.

Kuigi aeg-ajalt on ka siinses meedias liikunud spekulatsioone, et Savisaare Vene-kontaktide taga võib olla poliitiliseks tegevuseks raha hankimine, ei ole niisuguseid sidemeid siiski tõendatud.

Ka näiteks Jakunini juhitava Andrei Esmasündinud fondist Lasnamäe kirikuehituseks eraldatud 1,5 miljoni euro kohta pole keegi suutnud selliseid väiteid põhjendada ning kirikuehituse eestvedaja Jevgeni Tombergi kinnitusel läheb see raha just nimelt sellesse monoliitbetooni, millest kerkib pühakoda.

Välismaalt raha hankimine pole siiski Savisaarele ja Keskerakonnale ka ametlikult võõras – 2009. aastal oli nende annetajate seas kolm Slovakkia äritegelast, kel silmanähtavat põhjust kauges Eestis asuvat parteid rahastada ei olnud.

Väärteomenetluse ja -karistuse tõi Keskerakonna esimehe laen Liechtensteinis asuvalt eraisikult, mille ta tänavu majandushuvide deklaratsiooni kirja panemata jättis.

Tagasi üles