Sotsiaalministeerium on saanud valmis eelnõu, mille järgi võtaks riik 2017. aastast elatisabi maksmise üle siis, kui lapsevanem elatise maksmata jääb.
Sotsiaalministeeriumi plaan: riik hakkab rongavanemate asemel elatisraha maksma (1)
/nginx/o/2016/01/15/4875577t1h06d6.jpg)
15. veebruar 2016, 12:16
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Täna allkirjastas sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna perehüvitise seaduse eelnõu. Eelnõu kohaselt toetab riik last ja teda kasvatavat vanemat nii sel ajal, kui elatisraha üle vaieldakse kohtus, kui ka siis, kui kohtumenetlus on lõppenud ning kohtutäitur üritab vanemalt raha kätte saada.
Tsahkna sõnul on oluline, et riik ei hakka lihtsalt maksma rongavanemate asemel lastele elatisraha. «Nende rongavanemate elu muutub pehmeltöeldes väga keeruliseks. Riigile võlgu olemine ei ole lihtne, see raha nõutakse neilt sisse. Samas tagame lapsele igakuise elatisraha laekumise.»
Eelnõu järgi pikendatakse kohtumenetluse ajal makstavat elatisabi seniselt 90 päevalt 150 päevani. Lisaks asendatakse senine päevamäär 100 euroga kuus lapse kohta. See tähendab, et kohtumenetluse ajal võib vanem saada kuni 500 eurot elatisabi.
Mängu tulevad kohtutäiturid
Kui kohus on otsuse langetanud ning elatisraha hakkavad taga ajama kohtutäiturid, on samuti võimalik riigilt elatisabi saada. Riik kannab 100 eurot kuus lapse kohta üle ainult sel tingimusel, et nelja kuu jooksul pole võlgnikult raha kätte saadud.
Riik võib täitemenetluse ajal elatisabi maksmise lõpetada kahel juhul. Esiteks siis, kui võlglane on tasunud kogu võla ja ka riigi makstud elatisabi. Teiseks siis, kui laps saab täisealiseks või koolis käiv noor 21-aastaseks.
Põhjus, miks elatisvõlglaste teemaga on nii kaugele mindud, seisneb selles, et probleem on hiiglaslik. Möödunud aastal olid 8043 inimest võlgu 15 miljoni euro jagu elatisraha. Kuigi võlglaste arv muutub pidevalt, väärib märkimist, et mullu lisandus 1439 elatisvõlglast.
Elatisvõlglaste raske põli
Alates märtsist saab kohus peatada teadlikult maksmisest hoiduva võlglase juhiloa, jahipidamisõiguse, relvaloa ja relva soetamise loa, väikelaeva juhtimisõiguse ning kalastuskaardi. Samuti saavad kohtutäiturid arestida makseid, mida kolmandad isikud on elatisvõlgniku eest teinud. Seda saab kasutada näiteks olukordades, kus võlgniku autoliisingut või eluasemelaenu tasub keegi teine.
Lisaks võib riik keelduda maksmast elatisvõlglasele EASi ettevõtluse alustamise toetust ja erametsaomanike toetusi. Portaalis eesti.ee saab igaüks (näiteks tööandja või uus elukaaslane) võimaluse teise inimese isikukoodi või nime ja sünniaega teades kontrollida, kas huvipakkuva isiku osas on käimas elatisvõla nõude menetlus ning kui suur on tema elatisvõlg.
Selle aasta algusest saab elatise maksmisest «teadlikult kõrvalehoidja» vangi mõista. Varem võis kohus sellise otsuse langetada vaid elatise maksmisest «kuritahtlikult kõrvalehoidja» suhtes, mida oli märksa raskem tõendada.
Lisaks eelnevale peavad alates möödunud aasta oktoobrist kohtutäiturid elatisvõlgnikele iga kahe kuu tagant meenutama oma võlgnevusi ja seda soovitavalt näost näkku. Täitur peab ka vähemalt kord aastas võlgniku kinnisvara ja eluruumi läbi otsima, et leida sealt arestitavat vara.